„Globaalne finantssüsteem tundub olevat hakanud vaikselt rahunema. Riigid on siinkohal olukorra stabiliseerimiseks panustanud läbi erinevate meetmete. See on selge märk, et asi liigub paremuse poole,“ rääkis Haldma Päevaleht Online’ile.

„Lisaks on Euroopa keskpank langetanud intressimäära, mis on Euribori alla toonud. Mulle tundub, et see põhi on ületatud,“ jätkas ta.

Haldma leidis, et järgmine küsimus on see, et kuidas see reaalmajandusele mõju avaldab. „Seal on kindlasti mõjud pikemaajalisemad,“ arvas ta.

„Rahaturg on globaalne ning seega on olemas ilmselged seosed Eesti ning maailma majanduse vahel. Küsimus on selles, kas Eestiga seotud pankades võib tekkida finantskriisiga seotud ilminguid,“ jätkas Haldma.

„Kahe suurima Eesti tegutseva panga SEBi ja Swedbanki puhul pole praegu otseselt näha, et neil võiksid tekkida mingisugused suuremad raskused,“ lisas ta.

Haldma hinnangul oli SEBi otsus maksta kinni likviidsusfondi väärtuse muutmisest põhjustatud kahjum ühest küljest loogiline, kuna oma usaldusväärsust ei ole mõtet nii naljalt põhja lasta.

„Teisalt on see märk sellest, et pank saab selliseid riske võtta. Kui neil oleks nii-öelda kapis ootamas veel vingem luukere, siis võib-olla poleks sellist vastutust seoses fondiga endale võetud,“ jätkas ta.

1930. aastatel kriis polnud sedavõrd mastaapne

„Praeguse kriisi võrdlemisel 1930-ndate aastate omaga tuleb võtta arvesse, et tänapäeva maailm on oluliselt globaalsema iseloomuga. Tolle aja majandus oli märksa regionaalsem,“ rääkis Haldma.

„Seekordse kriisi mastaap on suurem, kuid samas pakub globaalsem maailm majanduse turgutamiseks ka rohkem võimalusi,“ lisas ta.

Haldma leiab, et koomale tõmmanud majanduskeskkond, mis tähendab ka konkurentsi tihenemist, eeldab ettevõtetelt oluliselt paidlikumat tegutsemist kui aasta või veel enam kaks aastata tagasi, mil kõik tundus olevat roosiline ning kasvusuunas liikuv.

„Olukord esitab nõudmised eelkõige ettevõtete adaptsiooni- ehk kohanemisevõimele ning õppevõimele nendes tingumustest. See saab nüüd määravaks ning väga palju sõltub ettevõtetest endist,“ lisas ta.

„Riik saab eelkõige mõjutada just ettevõtluskeskkonda. Selge on see, et pangandussektor ja finantsturg on ettevõtluse jaoks ääretult oluline (ja ka vastupidi) ning riik saab heal juhul panustada just sinna. Suhteliselt keeruline on ette kujutada, et riik hakkab ettevõtlust otseses mõttes mõjutama. Näiteks väljaspool rahandussektorit mingeid firmasid ära ostma,“ rääkis Haldma.