Praegu käivad mahepõllumajanduse arengukava arutelud. Üldine konsensus on, et aastatel 2014-2020 tuleb keskenduda töötlemisele ja sellele, kuidas mahetooted senisest enam tarbija toidulauale jõuaksid.

Mahe massidesse

„Mahetoodete suurim probleem on praegu see, et tootmiskogused on väiksed ja ühine töötlemine on vähe arenenud. See annab tunda jaekaubandusega läbirääkimisel, kus jõud jääb väikeseks. Et turul tegutsemiseks rohkem jõudu saada, peavad mahetootjad koopereeruma," ütleb  põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai. „Seda ka üha enam tehakse, näiteks järgmisel nädalal avatakse Avinurmes maheteravilja terminal. Selliseid koostegemisi on tulevikus rohkem vaja."

Üheks suunaks järgmisel viiel aastal ongi see, et tagada mahetoidu jõudmine laiematesse massidesse ja et see poleks enam eksklusiivkaup. „Eksklusiivsuse tõttu teevad kauplused mahetoidule tihti ka suuremat juurdehindlust. Kõrgema hinna teine põhjus on kauplustesse tulevad väikesed kogused. Kolmandana saab välja tuua selle, et mõned inimesed ostavadki hinda - kallim on parem, ja neil on rahakott, mis võimaldab neid tooteid osta," tõi Kevvai näiteid.

Mahe läheb ekspordiks

Praegu on 15% Eesti põllumajandusmaast mahemaa. „See tähendab, et tegelikult toodetakse ja Eestis tarbitakse mahetoitu oluliselt rohkem, kui numbrid näitavad," sedastab Kevvai. Ta lisab, et Eesti tarbija sööb arvatavasti üsna sageli mahetoodangut, kuid see pole mahedana märgistatud või on töödeldud koos tavatoodanguga. „Märgistamine on selge murekoht, millega peame lähiaastatel Eestis tegelema," ütleb Kevvai.

Nii ootamatu, kui see ka pole, läheb oluline osa Eesti mahetoodangust praegu hoopis ekspordiks. „Oleme mõelnud, et ideaalis võiks mahetoodang olla Eesti lasteaedade ja koolide toidulaual, kuid paraku on just hind see, mis suunab peamise mahekaubavoo välisriikidesse." Näiteks maheteravili läheb Lääne-Euroopasse, maheveised segamini tavaveistega Itaaliasse ja Türki. „See võiks muutuda, kui mahetoodangu töötlemine Eestis jalad alla saab ja toodang on ka hinnalt konkurentsivõimelisem," ütleb Kevvai.  

Mahetoodangut keeruline kasvatada

Mahepõllumajanduse teeb tavapõllumajandusest keerulisemaks see, et pole lubatud kasutada tavapäraseid taimekaitsevahendeid ja seepärast on tootlikkus ka madalam. Saamata jäänud tulu kaetakse erinevate toetusskeemidega. „Asjatu on otsida mahepõllumajandusest mingit lihtsat teenimisvõimalust, sest toetusi makstakse ikkagi eesmärgiga saada kvaliteetset toidutoodangut," selgitab asekantsler. „Mõned inimesed on näinud mahetootmises võimalust minimaalselt tehes raha saada. Võib ju olla, et midagi läheb mingil aastal nihu, ikaldus või mõni muu põhjus, siis kontrollijad muidugi mõistavad. Kui on aga näha, et tegemist on tahtliku rikkumisega, järgneb paratamatult toetuste vähendamine või mittemaksmine," ütles Kevvai.

Ta toob kurioosse näite aastate tagant, kus sooviti toetust sõstraistanduse tarvis. „Kohale minnes selgus, et põõsaste vahe oli 30 meetrit. Tavaloogika ütleb, et midagi on valesti. Tavaliselt on aga sellised inimesed ka need, kes viitsivad pöörduda kohtusse. Pidimegi edaspidi määrusesse sisse kirjutama, kui suur istikute vahe olema peab. Ehkki 99% talumehi on ausad, siis paraku peab aeg-ajalt selliseid täiendusi tegema," räägib Kevvai.

Mahetoodangu nõudlus püsib

Seega on mahetootmise põhilisteks küsimusteks tarbija jaoks hind ja toodete kättesaadavus. Kevvai ei usu, et suuremad toetused mahetoodete hindu alla tooks. „See võib mõjutada, kuid väga vähe. Põllumajandussektoris ja ka mahesektoris paneb hinnataseme paika ikkagi maailmaturul toimuv," arvas asekantsler.

Hoolimata suhteliselt madalatest toetustest, on mahetootmine Eestis väga populaarne - ka mahemaa osakaalult oleme me Euroopa Liidus kolmas riik. „Mahepõllumajandusega on mõtet Eestis tegeleda küll, kuid seda tuleb teha senisest targemalt ja jõulisemalt, et toodang jõuaks mahedana ka tarbijani," ütleb Kevvai ja lisab, et lähiajal on plaanis muuta lihtsamaks ka toitlustusasutustes mahetoidu pakkumist. „Nõudlust mahetoodangu järgi on küll - ka uuringud näitavad, et Eesti tarbijad hindavad ökoloogiliselt puhast toitu," räägib Kevvai.