Mõttekeskuse Praxis värskest uuringust selgus, et tööandjad ei leia kutseõppeasutuste lõpetajate seast piisaval hulgal vajalikke töötajaid. Praxise varasem uuring näitas, et keskhariduse omandanutest 70 protsenti soovis jätkata haridusteed mõnes kõrgkoolis, 11 protsenti plaanis minna välismaale õppima ning vaid 7 protsenti kutset omandama.

Tamsar ütles Delfile, et pole uuringuga saanud veel põhjalikult tutvuda, kuid tema sõnul on tänases Eestis üsna mõistetav, et kõrgharidus on noorte jaoks ahvatlev ja tundub perspektiivikas.

„Kõrgkoolid meelitavad noori, püüdes seal õpetatavaid erialasid võimalikult huvitavaks teha. See on normaalne ja loogiline. Paraku noored tihti ei näe ega ka oska endalt küsida, mida nad õpituga hiljem pihta saavad hakata,“ ütles Tamsar.

„Läheb noor inimene füüsikat õppima. Aga kes saab temast pärast kõrgkooli lõpetamist? Füüsikaõpetaja? Teadlane?“ tõi Tamsar näite lõpuni läbimängimata stsenaariumist – füüsika võib olla noore jaoks küll väga huvitav, kuid teadmiste praktilise rakendamise võimalused tööturul on paljude erialade puhul üsna piiratud.

„Puudu jääb tegeliku töö perspektiiv. Õppima minnakse sageli seda, mis tundub äge, aga omandatuga pole just palju peale hakata või siis ei taha keegi selle eest maksta,“ nentis Tamsar.

Mõistagi ei oota ka äsja kutseõppe lõpetanud noort inimest sama suur palk kui aastatepikkuse kogemusega spetsialistil. Madal palk on tihti üks nendest põhjustest, mis motivatsiooni õpitud erialal tööle asuda alla tõmbab.

„Mitu viisi on olemas, et hakata suuremat palka teenima? Mittealustamine on kindlasti üks sellistest, mis nende hulka ei kuulu,“ märkis tööandjate juht.