"Ühest küljest on meie selge soov alkoholi tarbimist ja sellega kaasnevaid tervisekahjusid vähendada ning alkoholi hind on siin üks väga oluline meede," lausus peaminister Jüri Ratas. "Teisalt suurendaks alkoholiaktsiisi liigkiire tõus olulisel määral piirikaubandust. Valitsuskabinet otsustas sellega seotud riskide vähendamiseks jätta õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiiside tõusu seni plaanitust poole väiksemaks. See tähendab, et need aktsiisitõusud on 2018. aastal väiksemad kui Lätis või Soomes."

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et plaanitud aktsiisitõusu vähendamine aitab pidurdada piirikaubanduse kasvu. "Alkoholiaktsiisi plaanitud kasvuga edasi minnes oleksime võtnud liiga suure riski," tõdes ta. Tõniste esialgne ettepanek oli tõus üldse ära jätta.

Kehtiva seaduse kohaselt peaks õlle aktsiis kerkima 1. veebruarist 17,65 protsenti, siidri aktsiis 17,89 protsenti ning kange alkoholi aktsiis 10 protsenti. Valitsuskabineti otsuse kohaselt on tõus poole väiksem ning see vähendab planeeritud eelarvetulusid ligi 10 miljonit eurot.

Valitsuskabinet kuulas enne otsuse tegemist tahandusministeeriumi, maksu- ja tolliameti ning Tervise Arengu Instituudi ekspertide hinnanguid aktsiiside ning alkoholi hinna mõjust riigi majandusele ja rahandusele ning inimeste tervisele, vahendas valitsuse pressiteenistus.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnas ERR-ile, et rahandusministeeriumi hinnangul pole alkoholiaktsiisi laekumise prognoosi põhjust muuta, sest viimaste kuude aktsiisilaekumised on olnud ootuspärased, kuid tuvastatud on võimalikke uusi riske, mis on eeskätt seotud soomlaste kaasaostudega.

"Nii viinal kui õllel oli jaehinnatõus, mis oleks aktsiisist tulnud, umbes kuus protsenti planeeritud, siis otsustasime, et järgmisel aastal jääks see kolme protsendi piiresse. Samal ajal, kuna veini puhul piirikaubanduse riski sellisel viisil ei ole, siis veiniaktsiisi osas otsuseid ei muudetud, nii et veiniaktsiis tõuseb varem planeeritud summas," lisas ta.

Tema sõnul möönis valitsus, et täna ei ole veel head analüüsi selleks, et otsuseid tegelikult lõpuni ja õigesti langetada.

"Paraku see n-ö kalendriline tsükkel selline, et me oleksime oluliselt paremini informeeritud 21. detsembril, kui tulevad novembrikuised laekumised, aga selleks ajaks on riigikogu juba eelarve vastu võtnud, meil pole võimalk lihtsalt oodata," rääkis minister.