Toomse: energiajulgeolek kui riigi kaitsevõime lahutamatu osa
Me ei pea tegelikult maksma 100 miljonit eurot aastas Venemaale, et viimane saaks oma sõjamasinat tugevdada ning samas jäädes ise haavatavaks nende gaasitarnetest. Oleks mõistlik hakata tugevdama meie oma energiajulgeolekut kodumaise kütteaine baasil, ütleb Keskerakonna nimekirjas riigikokku kandideeriv endine kaitseväelane Rene Toomse.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kirjutab õigesti ühes
hiljutises Ärilehes, et energiajulgeoleku seisukohast on tarvis Eesti
lahti siduda sõltuvusest Venemaast. Kahjuks on ta prognoos selline, et
seda ei õnnestu teha enne kui 2025 aastal. Tekib küsimus, kas tõesti on
meie energiaallikana parimaks lahenduseks üleüldse maagaas?
Eesti energiajulgeolek on tagatud kui ükski teine riik ei saa energiakandjate survestamisega mõjutada meie siseriiklikke otsuseid. Energiajulgeolek ei tähenda energiasüsteemi füüsilist julgeolekut. Füüsiline julgeolek on riigikaitse põhifunktsioon, mis kaitseb lisaks energiasüsteemile ka kogu ülejäänud riigi infrastruktuuri ja materiaalset vara. Energiajulgeolek on tõusnud tähelepanu keskmesse lähtuvalt sündmustest Ukrainas. Peale lahingutegevuse peavad ukrainlased arvestama pidevalt ka võimaliku energiablokaadiga.
Pidasin sellel teemal nõu tuttava energeetikaeksperdiga ja tema väitel saaks Eesti toota tegelikult kogu oma energiavajaduse, kui ka tagada selle julgeoleku, täielikult kodumaise kütuse baasil.
Palju me Venemaale gaasi eest aastas maksame?
Vaatamata sellele, et Eestis ei ole täna probleemi gaasi varustuskindlusega, on siiski tähelepanuväärne, et Eesti importis 2013. aastal Venemaalt 364 miljonit m3 maagaasi soojuse tootmiseks. Eesti Gaasi hinnakirja alusel maksab gaasi hulgihind 0,315 €/m3. Kui Eesti Gaasi müügimarginaal maha arvestada, siis võib sellest järeldada, et Eesti soojatarbijad maksavad Venemaale gaasi eest aastas suurusjärgus 100 miljonit eurot. Energiajulgeoleku seisukohast oleks oluline vaadata, kas Eestil oleks mõistlikke alternatiive enda lahtisidumiseks Venemaa energiast.
Mida on vaja teha, et maagaasi tarbimisest loobuda ja asendada see kohaliku kütusega, näiteks hakkepuiduga?
Statistikaameti andmetest tuleneb, et Eestis on ca 1500 maagaasil töötavat katelt koguvõimsusega 3100 MW. Kui antud katlad asendada täies mahus hakkepuidul töötavate kateldega, arvestades et 1 MW gaasikatlamaja konverteerimine hakke puidule maksab hinnanguliselt 0,2 M€, siis on vajaminev kogu investeering suurusjärgus 600 miljonit eurot. Ümberehituste ajaline kulu on ligikaudu kolm aastat.
Milline on maagaasi asendamise energeetiline mõju?
Statistikaameti andmetel tootsid maagaasil töötavad katlad 2013. aastal 2,7 miljonit MWh soojusenergiat. Võttes aluseks keskmise hakke katlamaja kasuteguriga 90%, siis on sama koguse soojusenergia saamiseks vajaminev kütuse kogus ca 3 miljonit MWh või kui arvutada see ümber tihumeetriteks, siis teeb see ca 1,25 miljonit tihumeetrit aastas.
Kust võtta nii suur kogus hakkepuitu?
Eesti metsamajanduse arengukava kohaselt on Eesti metsade jätkusuutlik raie 12-15 miljonit tihumeetrit aastas. Statistikaameti andmetel raiuti 2012. aastal ca 7,4 miljonit tihumeetrit. Huvitaval kombel peab statistikaamet paralleelstatistikat, kus sama raiemahu kõrval määratakse ka raieteatistel põhinev raiemaht, milleks 2013. aastal oli 10,7 miljonit tihumeetrit. Siiski järeldub sellest, et maagaasi asendamiseks vajalik 1,25 miljonit tihumeetrit jääb olemasoleva metsaraie kvoodi piirmäära sisse. Seega saaks Eesti ise toota, ilma loodust kahjustamata, oma metsast kogu küttmaterjali Venemaa gaasi täielikuks asendamiseks.
Kui palju läheks selline kütuse vahetus riigile ja tarbijale maksma?
Kuna gaasi puhul on arvestatud ainult gaasi enda maksumust ning ei ole arvestatud võrgutasusid ja aktsiisi, siis tuleb käsitleda ka hakkpuitu samadel alustel. Riigimetsamajandamise keskuse andmetel maksab üks puidu hakke tonn ca 30 €. Teisendades selle kütuse maksumuseks kütteväärtuse kohta, tuleb hakkepuidu kütuse hinnaks 13 €/MWh, samas kui maagaasi hind on 33 €/MWh. Seega on kütuse komponendi hinnavahe 20 €/MWh hakkepuidu kasuks. Arvestades, et vajaminev kütuse kogus on ca 3 miljonit MWh-i, siis on saadud tarbijate (ja tegelikult kogu ühiskonna) sääst 60 M€ aastas. Sellise säästu juures on lihtsustatud tasuvusaeg ainult 10 aastat (600 miljoni euro investeerimisel), rääkimata sellest, et kogu 40 M€ kütuse ostmiseks kulutatud raha suunatakse tegelikult tagasi Eesti majandusse. Tööd ja tulu saaksid Eesti metsaomanikud ja raiefirmad. Vajaminevaks esialgseks investeeringuks võiks riik ka julgelt laenu võtta, sest investeerimisriskid on olematud - Eesti vajab sooja ja ka mets kasvab julgelt ka järgmised 10 aastat.
Me ei pea tegelikult maksma 100 miljonit eurot aastas Venemaale, et viimane saaks oma sõjamasinat tugevdada ning samas jäädes ise haavatavaks nende gaasitarnetest. Oleks mõistlik hakata tugevdama meie oma energiajulgeolekut kodumaise kütteaine baasil. Paneme oma metsad meile energiat tootma ja keerame Venemaa gaasikraani kinni kaua enne 2025. aastat.
