Tööõnnetuste kindlustamise kulu läheb jagamisele
"Praegune tööõnnetuse ja kutsehaiguse regulatsioon ei ole just kõige eeskujulikum ja see vajab kindlasti täiendusi. Praegu peab töötaja tööõnnetuse tekkel tööandja käest hüvitise saamiseks üldreeglina minema kohtusse, kui tööandja pole vabatahtlikult nõus seda tegema," rääkis reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur. Tema hinnangul on tööandjate solidaarsete sissemaksete näol loodav ühiskassa kohtuvaidluste vältimiseks ja töötajate olukorra leevendamiseks kindlasti motiveeriv nii tööandjate kui ka töötajate poolele, kirjutab Äripäev.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse esimehe Harri Taliga sõnul on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus asi, mida Eesti riigil on väga vaja. "See on väga oluline motivatsioon tööandjatele töökeskkonna parandamiseks ning töötajate tervise kaitseks," kinnitas ta. Taliga märkis, et selle kindlustuse kaudu motiveeritakse tööandjaid parandama töötingimusi, mis Eesti kontekstis tähendab seda, et pikas perspektiivis on võimalik oluliselt kokku hoida ka tervishoiukulusid ehk väheneb ka haigekassa koormus.
Teiseks likvideerib see ametiühingujuhi hinnangul ebanormaalse olukorra, kus senise seaduse järgi peab tööõnnetuse või kutsehaiguse kahjud hüvitama süüdlane. Teisisõnu keskendub praegune seadus süüdlase otsimisele. Kindlustuse eesmärk on aga võimalikult kiire õnnetuse või haigusele eelneva olukorra taastamine ehk inimese tagasitoomine tööturule, lausus ta. "Kui meil on suur häda sellega, et meil ei jätku töökäsi, siis see kindlustus aitab ühest küljest vähendada kahju, mis tekib sellest, et inimeste töövõime varakult väheneb. Teisest küljest need, kellel see on vähenenud, saavad ümberõpet selleks, et nad ei jääks koju nurka istuma ja leiaksid töö," rääkis Taliga.
Pevkuri arvates peaks kindlustusmaksete tasumise huvi olema kahepoolne. "Tööandja huvi võiks olla korraliku töökeskkonna loomine, et seal tööõnnetusi ei juhtuks ega kutsehaigusi tekiks," rääkis sotsiaalminister. Mida parem on töökeskkond, selle võrra võiks tööandja makse solidaarsesse fondi olla ka diferentseeritud, lisas ta. Teisalt, kui töötaja käib regulaarselt tervisekontrollis ja hoolitseb oma tervise eest, siis võiks Pevkuri meelest ka tema makse fondi olla selle võrra väiksem. "Võiks ikkagi kaaluda nii, et see oleks veidi sarnane töötuskindlustusmaksega, sest kui tekib kindlustusjuhtum, siis saavad mõlemad pooled sealt katet," arvas Pevkur.
