TÖÖSTUS & KESKKOND: Kahjuritõrje on tüütu, kuid vajalik
Erilist kahjuriohtu kujutavad rahvamasse koondavad suurüritused, mis pakuvad nende levikuks suurepärast võimalust. Nii oli Sydney linnapea sunnitud pärast 2000. aasta olümpiamänge kahjurite tõttu lausa eriolukorra välja kuulutama ning Pariis kubises pärast hiljutisi ragbi maailmameistrivõistlusi lutikatest. Eelolevatel Pekingi olümpiamängudel on kahjuritõrje usaldatud maailma juhtivale kahjuritõrjefirmale Rentokil, kes teeb nii ennetustöö kui ka hilisema tõrje.
Äritegevuse konkurentsivõime ning teenuste ja toodete kvaliteedi tagamiseks peab kahjuritõrje olema ettevõtete iseenesestmõistetav rutiin, mis vastab nii Eesti kui ka teiste riikide klientide ootustele.
Reegli kohaselt ei aktsepteerita arenenud riikides söögikohta, kus võib kohata kas või ühtainsat kärbest. Suurbritannias määratakse aga suurim hulk trahve tuvastatud kahjurite pärast, kusjuures vajadusel suletakse ka ruumid ja ettevõtet kohustatakse tõrjet tegema.
Sama lai nagu on kahjuriliikide hulk, on ka nende mõju eri ärivaldkondadele. Ettevõtte seisukohalt ei olegi oluline kõiki kahjureid tunda, tähtis on regulaarselt korraldada nende ennetust, seiret ja vajadusel ka hävitamist. 2001. aastast kehtiv ettevõtete enesekontrolli süsteem (HACCP) hõlmab ka ettevõtte kahjuritõrje plaani.
Turismihooaja saabudes on äärmiselt asjakohane teha kahjuritõrjet hotellides, toitlustusasutustes ja teistes kohtades, mida inimesed külastavad ning mis on seotud toiduainete käitlemisega.
Avaramad reisimisvõimalused soodustavad ühtlasi kahjurite rännet, sest nad liiguvad oma looduslikust keskkonnast koos seal käinud inimestega edasi mujale. Pagasiga ei tooda kaasa üksnes lutikaid ja kirpe, vaid näiteks Vahemere äärest ka sootuks eksootilisemaid kahjureid.
Üks turisminduse nuhtlusi on aktiivsete ränduritena tuntud voodilutikad, keda võib hotellis kohata ka siis, kui ruumid on pealtnäha puhtad. Korralik hügieen ei taga kaitset kahjurite eest ja hilisema kahju vältimiseks peab ennetustöö olema järjepidev.
Ettevõte peab teadvustama, et kõik, mis tuleb väljast (taara, kaup), on vaja põhjalikult üle vaadata. See põhimõte kehtib eriti toiduainetööstuses.
Lisaks turismindusele ja toiduainetööstusele puudutab see väga spetsiifilisi valdkondi. Ka puidu-, tekstiili- ja ehitustööstuse ettevõtetel tasub pöörduda kahjuritõrje asjatundjate poole.
Ise või professionaali abiga?
Eduka kahjuritõrje eeltingimus on järjepidevus, mis algab hügieeninõuete täitmisest. Arusaam, et koristaja on madalapalgaline ja oskusteta lihttööline, on aegunud. Tänapäeval peab ettevõttes puhastusteenuse eest vastutama kvalifitseeritud spetsialist, kelle töövahendite hulka kuuluvad lisaks lapile ja veele ka kümmekond erivahendit.
Hügieeniga käib käsikäes seire, mida on võimalik teha spetsiaalsete vahenditega (nt liimpüünised). Häireolukorras tuleb viivitamatult kutsuda professionaalid. Kahjurid hoiduvad inimestest ja nähtavatest kohtadest eemale, kuid populatsiooni laienedes muutuvad nad jultunuks ja võivad ilmuda inimese nägemisulatusse. Juba üksikute kahjurite ilmumine on tõsine ohu märk, mille ilmnedes ei tohi mingil juhul jääda ootama, kuni neid on kõik kohad täis.
Kahjuritõrjevahendeid on poodides saada laias valikus. Siiski on ettevõtetel, kelle tegevust kahjurid võivad mõjutada, soovitatav tellida tõrje asjatundjatelt. Kuna tõrjevahendeid on äärmiselt palju ja nende keemiline mõju on erinev, siis oskavad vaid koolitatud spetsialistid (desinfektorid) nendega õigesti ümber käia ja kaitsta tõrje käigus võimaliku ohu eest nii objekti, inimesi kui ka keskkonda. Kahjuritõrjes kasutatakse ka mürkgaase, mille puhul on ohutus eriti oluline. Desinfektorid valivad taktika, teevad tõrjet ja annavad nõu edasiseks.
