Tööstus kui teenus ehk kui Uber tegi revolutsiooni taksonduses, siis võiksime meie teha sama tööstuses
See on tavapärane tööpäeva algus paljudes tööstusettevõtetes, kus igati asjalikud inimesed annavad endast parima, et ettevõtte käive ja kasum oleksid ootuspärased ning omanikud saaksid neid tunnustada.
Ometi näitab statistika, et tootlikkus Eesti ettevõtetes jääb oluliselt alla Kesk-Euroopale ja arenenud tööstusriikidele. Meil on küll võimsad seadmed, head ja töökad spetsialistid ning ka tellimuste puuduse üle ei peaks täna tööstus kurtma, kuid ometi oleme sabassörkijad. Kas me siis ei olegi piisavalt töökad ja edasipüüdlikud või teeme midagi valesti? Või on siiski selles paljuräägitud Tööstus 4.0 põhimõtetes midagi sellist, mis on jäänud märkamatuks?
Kas suurus loeb?
Tööstus 4.0 lahendust seostavad paljud IT, robotite ja suurte investeeringutega. Sageli löövad Eesti tööstusjuhid seda kuuldes käega: nii väikses ettevõttes nagu meil, pole seda tarvis ja saame hakkama vana hea Exceliga. Kuid ometi on vaja tagada masinapargi koormatus ka ettevõttes, kus see koosneb 5-10 erinevast tööpingist. Iga muudatus tootmisplaanis tähendab kellegi ületunde, tööd nädalavahetusel või kulusid, mis sageli jäävad tähelepanuta. Mida väiksem on ettevõte, seda rohkem teeb kasumile haiget pisimgi tõrge, seda olulisem on neid tõrkeid ennetada ja vältida, maandada riske ja teha koostööd - ka konkurentidega!
Tootmine kui koostöö
Allhange on ammutuntud võimalus keskenduda põhitegevusele ja osta sisse teenuseid, mida ise teha ei saa või ei taha. Seda kasutatakse palju tööstuses ja nii toimub see kogu maailmas. Koostöö ja kommunikatsioon on ka võti Tööstus 4.0 põhimõtete juurutamisel, sest küsimus ei ole ainult IT-süsteemide kasutuselevõtus ega robot-tööpinkide rohkuses, vaid nendevahelise suhtluse loomises.
Näiteks juhtub sageli, et tootmisettevõtte paarikümnest ülikallist tööpingist seisab paar-kolm jõude, kuna neile pole sobivaid tellimusi. Samal ajal on aga teine ettevõte, kus just neid pinke saaks rakendada, hädas tellimuste tähtajalise täitmisega. Kuid koostööd reeglina ei tehta.
Praegu veel ongi tellimuse andmine potentsiaalsele partnerile keerukas ja aeganõudev, sest puudub info, kui koormatud on teine ettevõte. Samuti on problemaatiline edastada jooniseid ja materjali, millest detailid peaksid tehtud saama. Ühelt poolt takistab koostööd tegemast hirm konkurentsi ees ja uue protsessi keerukus, teisalt aga tehnilise võimekuse puudus ning logistika kulukus. Kuni aga ei püüta ühiselt leida lahendust, ei avane lisaks uutele turgudele ka võimalusi uute ja keerukamate tellimuste täitmiseks, ekspordi kasvatamiseks ja ka probleemide lahendamiseks.
Õnneks on esimesed tööstusettevõtted hakanud siiski juba kasutama allhanke võimalusi, kuid IT-firmad teevad alles esimesi katsetusi tööstussektorile teenuste arendamisel. Ühe takistusena on nimetatud tarkvaraarendajate puudust IT-sektoris, kuid samas oleks seda ressurssi võimalik palju efektiivsemalt kasutada. Täpselt nagu tööstussektoriski, on ka siin võtmesõna koostöö. Kuigi Eesti IT-ettevõtted üksikult on liiga väikesed, et maailmas silma paista, saaksime ühiselt luua teenuseid, mis kataksid ära näiteks suure osa Euroopa tööstusettevõtete vajadustest. See on küll pika tasuvusega investeering, kuid vajalik, et kindlustada areng ja heaolu ka tulevikus ning minna kaasa muutustega maailmas.
Protsesside juhtimine ühiselt
Tarkvara arendus IT-ettevõttes on väga sarnane mistahes tootmisega – mõlemal juhul taandub toote-teenuse omahind mingis ajas tehtud tööle ja kulutatud ressurssidele, olgu selleks siis tooraine, kallid masinad või spetsialistide tööaeg.
Sel nädalal Tallinnas toimuval Euroopa suurimal tööstuskonverentsil Manufuture esitletakse Eesti IKT klastri ja OÜ Hyrles koostöö tulemusel valmivat pilootprojekti, kus ühe klassikalise metalli töötlemise ettevõtte vajadusi lahendatakse ühendatud jõududega. Pannes kokku majandustarkvara, inseneritarkvara, detailplaneerimise, personaliarvestuse ja seadmetega automaatse suhtluse, loob see tervikliku keskkonna protsesside juhtimiseks reaalajas.
See lubab vaadata tellimusi kaugemale kui kaks päeva ning teha kiireid otsuseid olukorra muutumisel. See annab võimaluse kontrollida ja juhtida ettevõtte tootlikkust uuel tasemel. Samas ei ole see veel innovatsioon, vaid loob kõigest aluse uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks nagu liitreaalsus, probleeme ennetav juhtimine jpm.
Ühiselt loodud lahendus aitab tagada stabiilse arengu nii tööstusettevõttele kui IT konsortsiumile, kes on selle lahenduse taga. Nii on parimal moel kaasatud ekspertteadmised erinevatest IT valdkondadest, mis omavahel integreeritult loovad väärtuse. Küsimus ei ole aga pelgalt tehnilises liidestamises, vaid teenusedisainis, mis on loodud üle mitme infosüsteemi ja tootmisüksuse. Ainult nii saab infotehnoloogia tööstussektorit efektiivselt aidata. Ja just sellist mudelit peaks riik toetama konkurentsieelise kasvatamiseks.
Kui suudame koos luua teenusepõhise IT platvormi, suudame tagada ka selle töökindluse ja võtta vastutuse turvalisuse, edasiarenduse ja müügi osas. Tarkvara kui teenus (Software as a Service) on juba tuttav termin, tootmine kui teenus (Production as a Service) ilmselt veel mitte, aga kui Uber tegi revolutsiooni taksonduses, siis võiksime meie teha sedasama tööstuses. Nii saaks tellimuste kiiremale täitmisele aidata kaasa jagamismajandusega. Selle eeldus on hästi toimiv infohaldus, ühtne juhtimismudel ja ühised turundustegevused. Tööstussektor on seda aastaid tagasi katsetanud, kuid ilma ühtse infosüsteemi ja selge juhtimismudelita ei olnud ka edu. Usun, et oleme täna targemad ja oskame näha suurt pilti, kus ettevõtted jagavad teenust, mis annab neile müügikanali, parandab oluliselt efektiivsust, aitab IT-kulusid vähendada ja tagab konkurentsieelise nii Eestis kui väljaspool. Ning seda kõike vähem kui ühe spetsialisti töötasu hinnaga.
