Tööstused kolivad linnast välja või lõpetavad üldse
Tallinn võib esmakordselt priiks saada linnapildist, mis paistab kui kehvikust pensionäri naeratus läbi katkiste proteeside. Otse uhkete klaasmajade kõrval lösutavad inetud uberikud või sootuks räämas varemepargid.
Keskerakonna ainujuhitav linnavalitsus tõotab lähiaastatel meelitada Harjumaa valdadesse valgunud kinnisvaraarenduse buumi tagasi pealinna südamesse.
Poliitiliste ja majanduslike kokkusattumiste ahel mängis Eesti populaarseimale erakonnale kätte võimaluse viia araabia šeikide eeskujul ainuvõimu nautides ellu suurejoonelisi arengukavasid, mis muudavad Tallinna Euroopa lagunenud provintsilinnast säravaks Läänemere pärliks.
Tõenäoliselt mitte kunagi varem pole Tallinna arengusse nii lühikese aja jooksul nii suuri summasid investeeritud kui praegu.
Kolijate teine laine
Teise lainena tekitavad linnapilti vaba ruumi pankrotiohus ettevõtted või siis need, kes teenivad magusas kohas asuva krundi müügiga kopsakat tulu.
Alles hiljuti Eesti tekstiilitööstuse käibe tipus asunud Baltex 2000 saadab tõenäoliselt lähiajal kõik oma Koplis Sitsi mäel leiba teenivad kangrud uut tööd otsima.
?Otsustame paari kuu jooksul, kuidas jätkata,? ütleb omanikfirma Tolarami esindaja Sonny Aswani. ?Üks võimalusi on, et Baltex 2000 nimi jääb alles, kuid äri sisuks saab kinnisvaraarendus.?
Baltexi kangasteljed jäetakse seisma tekstiiliturul valitseva ülitiheda konkurentsi tõttu. Majandusaasta aruande põhjal laenas tekstiilivabrik ennast lihtsalt lõhki, kasvatades võlakoormuse ligi 125 miljoni kroonini, mis moodustab poole ettevõtte aastakäibest.
Endise Balti Manufaktuuri tosinal hektaril asuvat krunti saaks praeguse kinnisvarabuumi laineharjal tõhusalt raha teenima panna. Seda enam, et linnavalitsus näeb Sitsi piirkonda Põhja-Tallinna linnosa keskusena.
Kinnisvarahaldajana tegutseb Baltex juba nüüd, sest rendib ligi tosinal hektaril tootmispinda kümmekonnale ettevõttele.
Linnavalitsus näeb Sitsi mäge tulevikus Põhja-Tallinna olulisima keskusena, mis pärast planeeringu valmimist hakkab omakorda tõstma Baltexi kui kinnisvaraomaniku aktsiaid.
Tööstus Lasnamäele
Neil päevil algab Lasnamäe tehnoküla ehitamine, kuhu pakutakse uusi tootmispindu linna südamest lahkujatele. Lasnamäe tööstusküla hakkab tegutsema Tallinki kavandatava tohutu meelelahutuskeskuse lähedal, pakkudes linnaisade plaani kohaselt peavarju tööjõumahukatele ja keskkonnasõbralikele tootmisettevõtetele.
Esimese lainena leidsid arendajate kätes üheksakümnendatel uue sisu tööstusettevõtted, mis pärast Nõukogude Liidu hiigeltellimuste kaotamist kadusid või olid juba varem tehnoloogiliselt aegunud.
Mõne piirkonna kunagine otstarve hakkab juba ununema. Näiteks peab pingutama, et meenutada Stockmanni kaubamaja asemel olnud paberivabriku rohelist planku või Punase RET-i raadiovabrikut, mille karkassile ehitati praegune Sampo panga peahoone.
Esmajärjekorras voolas investorite raha kesklinna kõige atraktiivsematele ja kergemate arendusvõimalustega kruntidele.
Põhja-Tallinn, mille nõrgimaks küljeks on ajast-arust vee- ja energiavõrgud, on Eesti taasiseseisvuse aastatel sama kiiresti maha mädanenud ja põlenud, kui arglikud arendajad suudavad maju tänapäevaselt elamiskõlblikuks muuta.
Magamistuba Kalinini tehases
Linnavalitsus lubab Kopli kandi tänavu ära planeerida, andes rahameestele sellega stardipaugu Põhja-Tallinna elamisväärseks tegemisel. Eesti üks edukamaid tööstuselektroonika eksportijaid Estel Plus elab Toompea külje all juba paar kuud kohvripakkimise meeleolus, et juba sügisel kolida Lasnamäe tööstusparki.
Eesti esimese raudteetöökojana ehitatud ettevõtte maa-ala müüdi Esteli juhi Sergei Frolovi kinnitusel mullu detsembris kahele kinnisvaraarendusettevõttele.
Kopli kaubajaama ja Toompea vahele jääva endise Kalinini tehase ligi seitsme hektari suurune ala kujundatakse elamute ja büroode segaasumiks, mis püüab kunagiste tootmishoonete sisekvartalite piire võimalikult täpselt järgida, räägib Andres Suurna kinnisvaraarendusettevõttest Bonaprix.
Teine Kalinini tehase arendaja on Telliskivi Maja. Kalinini tehase suureks plussiks kujuneb vahetu lähedus vanalinnale ja ajaloolisest tööstusasumist maha jäänud omanäoline miljöö.
Suurna sõnul loodavad nad juba kahe aasta pärast sealsetele büroodele ja korteritele esimesed ostjad leida. Kõrge laega tehasesaalid võimaldavad enneolematuid sisekujundusi, näiteks sobiks need noorele ja jõukale mootorrattafännile, kes unistab elamisest ühes suures saalis koos oma Harleyga.
Bermani uued bürood
Isegi BLRT mõjukas omanik Fjodor Berman kavatseb osa tehase territooriumist kinnisvaraprojektina välja arendada, sest ei vaja tootmiseks senises mahus maid ja hooneid.
?Kui valmib Põhjaväil, siis näen oma tehase värava piirkonnas esinduslikku ärikeskust,? ütleb Berman.
Seni altvedamatu ärivaistuga Bermani laevaehitusäri jääb tõenäoliselt Kopli poolsaarel üheks viimaseks suureks tööstusettevõtteks.
Kopli kaubajaama oodatav sulgemine seab Bermani ette küsimuse, kuidas toimetada laevade ehitamiseks vaja minevad terasemäed tehase dokkidesse ilma raudteeta.
Ettevõtted raudtee otsas
Transiidi- ja tehnoloogiaärimehe Endel Sifi taktikepi all arendatavas Bekkeri sadamas näeb detailplaneering ette tootmistegevuse jätkumist ning äri- ja büroopindade lisandumist.
Sifi ja Bermani tootmishuvid Koplis on arvestatavaks vastukaaluks poolsaart katva raudteevõrgu lõplikul lammutamisel. Samuti pole väga sõnaselgelt välja käidud Paljassaare sadama eksisteerimise plaani ilma raudteeühenduseta. Samal ajal kavandab SRC laevaehitusettevõte endise Vasara metallitöötlustsehhide Paljassaarde ülekolimist, mis vajaks samuti transporditoetust raudtee näol.
Kuid ühe variandi kohaselt võivad praegused raudteetammid saada aluseks uutele tänavatele.
?Linn peab avanema merele ? see on ka kehtiva üldplaneeringu postulaat,? kordab Tallinna abilinnapea Kalev Kallo nagu mantrat. ?Kasutusele tuleb võtta endised laohooned, tuua nendesse elanikke ja ettevõtlust, rajada inimväärne keskkond.?
Seda juttu on linna planeerijad rääkinud juba õndsa BrezŠnevi ajast peale, kuid alles praegu võib see hakata teoks saama.
Elamud keset kaubajaama
Põhja-Tallinna ja kesklinna arendushittideks kujunevad aga alad, mis praegu kuuluvad riigi- või segakapitali kaudu transiidiärile.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand vaatab Eesti Raudteele kuuluvat Kopli kaubajaama juba peremehe pilguga, sest tema ettevõte võib saada raudteefirma uueks suuromanikuks.
Suurte kütuserongide koondamisega tallinlaste ohutust küsimärgi alla seadev Kopli kaubajaam lõpetab oma tegevuse Kaljuranna hinnangul juba viie aasta pärast, kui ehitatakse valmis raudtee ümbersõit linnast. Tallinna südamesse jäävale alale, kus praegu peatuvad kõik Paldiskisse sõitvad rongid, rajatakse tõenäoliselt elamurajoon.
Paljassaare sadama praegune kaubakäitlemisülesanne vajub minevikku veelgi kiiremini kui kolme-nelja aastaga, sest Kaljuranna sõnul peab see kujunema kruiisi ja väikelaevade sadamaks, mida ümbritsevad elu-, äri- ja meelelahutushooned.
Tallinna reisisadama ümbrus meenutab praegu sandi pidukuube, mille aukudesse on mõned lilleõied pistetud. Paar ergastava väljanägemisega elumaja jäävad aga Vanasadama piirkonnas tõenäoliselt viimasteks, sest sadamajuhid soovivad näha nendel aladel üksnes ärihooneid.
Põhjus on lihtne, sest nii mõnigi sadamakai äärde uue korteri ostnu on hakanud rahu ja vaikuse nõudmisega sadamajuhtidele pinda käima. Kuid sadam peab töötama ja kolistama ööd ja päevad läbi.
Mererannast Vanasadama kõrval saab tõenäoliselt Tallinna uue raekoja asupaik, sest praeguse, Vabaduse platsil asuva linnavalitsuse hoone müümine katab tõenäoliselt suures osas uue raekoja ehitamise kulud.
Kallo šokiteraapia
Planeerimise aselinnapea Kalev Kallo lubab korraldada Tallinna kinnisvaraarenduses elektrišokiga sarnase ravikuuri, et vabastada linlased paarist kammitsevast eelarvamusest.
Kõige petlikumaks kujutluseks nimetab Kallo arvamust, et kinnisvaraarendajad ahistavad rahavõimu vahenditega linnaplaneerijaid, ehitades nii, nagu pähe tuleb.
?Kui vaatan projektide asjatundmatuseni norivat kooskõlastamist linnavalitsuses, siis imestan, et üldse keegi veel Tallinnas ehitada soovib,? kärgib Kallo.
Aselinnapea kirjeldus linnavalitsuse projektikooskõlastajate tegevusest toob silme ette Nõukogude Eesti sanitaar-epidemioloogiainspektorite tegutsemise, kes vitsutasid sööklates tasuta süüa, kuid leidsid iga kontrollreidi ajal uusi rikkumisi, mis justkui meelega eelmisel reidil kahe silma vahele jäeti.
Kallo sõnul takerduvad projektid linnaplaneerijate kehvade ametioskuste taha, ametnikud pole suutelised ühe korraga kõiki projekti möödalaskmisi kindlaks tegema, mistõttu koormatakse end ikka uuesti korduvate kooskõlastamisringidega.
Kuid peagi on nii, et kui esimese ülevaatusega ei suudeta ehitise korruste arvus või mõnes muus üksikasjas viga näha, siis projekti enam teisele parandusteringile ei saadeta.
Samuti kavatseb Kallo näidata rohelist tuld kõrghoonete ehitajaile, kuigi puhuti on see osas linlastes kuni tänase päevani hirmupuhanguid põhjustanud.
Seewald
?? Paldiski maantee ja Mustamäe tee ristumiskohal asuv psühhiaatriahaigla ala kujundatakse ümber elurajooniks. Kogu nõukogude aja ?kinnisvaraarenduse? tunnuseks olnud rohelise plangu taha peidetud hooned kuuluvad muinsuskaitse alla ja restaureeritakse.
Kopli liinid
?? Tööliskasarmuteks rajatud puitbarakid, mida sirgjoonelise planeeringu tõttu nimetatakse liinideks, samuti sealne garaa?ilinnak saavad lähiajal detailplaneeringu, mille kohaselt seniste asotsiaalide asemel asuvad poolsaare tippu elama hoopis jõukad linlased.
Kalinini-nimeline tehas
?? Balti jaama tagune ala kujundatakse juba paari lähiaasta jooksul hubaseks elu- ja ärikeskkonnaks, kus kunagist tööstushiilgust jääb meenutama üksnes tootmishoonete piire säilitav tänavaplaan.
Paberivabrik
?? Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristumiskohal asunud paberivabrik sai 1994. aastal esimeseks suurema arenduse objektiks, kuhu rajati Stockmanni kaubamaja, Ühispank ja mitu uut ärihoonet.
Dvigatel
?? Tallinna bussipargi asemele kerkinud hiiglaslik Ülemiste kaubanduskeskus varjab oma taga Vene impeeriumi ühe mõjukaima tööstusettevõtte Dvigateli jäänuseid.
?? Kuna Dvigatelis on vajalik infrastruktuur ja helge kava tööstuspargi rajamiseks, võib sellest aastate jooksul kujuneda särav ärikeskus.
Narva maantee
?? Piki Narva maanteed asetsesid elektroonikatehas Punane RET ja Kaablitehas, millest ühtede esimeste kinnisvaraarendustena said tänapäevased büroohooned.
Linnahall
?? Oli nõukogude ajal kesklinnas ainuke ligipääs merele. Linnahalli ja sadama vahel laius sõjaväe betoonitehas. Sadam kujutas endast rohelise lääpas planguga piiratud salapärast maa-ala.
Ilmarine
?? Linnahalli ja vanalinna vahele jääv Ilmarise kvartal on juba praegu kujunenud hubaseks elurajooniks, mis tulevikus kasvab hotellide ja ärikeskuste varal.
Lihakombinaat ja tselluloositehas
?? Tartu ja Peterburi maantee ristumiskohas asuvad endised tööstushooned saavad täiesti uue ilme.
?? Kunagi poolt linna haisuvaibaga katnud lihakombinaat lükati mõne aja eest maatasa. Tselluloositehases kasutatakse tööstuslikku paekiviarhitektuuri vaimukate tänapäevaste lahenduste rõhutamiseks. Mõlemad alad arendatakse välja elu-, äri- ja büroopindadeks.
Tondi kasarmud
?? Tsaariajal ehitatud Tondi kasarmute eest on inetu betoonaed nüüdseks kadunud, kuid arendustegevus võtab visalt vedu. Kavakohaselt peavad sinna kerkima elamud, koolid ja spordirajatised.
Vineeri- ja mööblikombinaat
?? Pärnu maanteel, päris kesklinna külje all asunud vineeritehas lasi veel paar aastat tagasi oma korstnast nii paksu musta suitsu välja, justkui poseeriks tööstusrevolutsiooni kujutavale Stalini-aegsele maalile.
?? Nüüdseks jääb tootmine selles kvartalis minevikku ning kinnistu omanikud taotlevad elamuehituse luba.
Rotermanni kvartal
?? Moskva olümpiamängudeks ehitatud Postimaja-tagune ala hõlmas mitu tehast. Tegemist oli siiski tööstusliku kõnnumaaga, kus nõukogude tippre?issöör Andrei Tarkovski kunagi igavikutsoonist jutustava ?Stalkeri? kaadreid filmis.
?? Praegu on kehtestatud kaks detailplaneeringut, mille alusel käib äri- ja eluhoone ehitus. Postimaja kõrvale kavandatakse kahte hotelli ning kolmas hotell kerkib kvartali kirdenurka.
Artikli juurde kuuluvat graafikut vaata Ärilehest.
