Tööstusettevõtted puidu põletamise pärast sõjas
Püssi puitlaastplaaditehas Repo Vabrikud ja Kunda tselluloositehas Estonian Cell võivad puidu ja elektri kallinemise tõttu uksed sulgeda, mis jätab sajad inimesed tööta ja kustutab Eesti ekspordile suunatud välisinvesteeringud. „Teema on väga tõsine ja tuleb seoses elektrituruseadusega lähiajal riigikogus päevakorda,” ütles majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas. „Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ootame selget mõjude analüüsi, mida elektrituruseaduse eelnõus kavandatu endaga kaasa toob. Tuleb selgeks saada, miks turg ei toimi. Miks puidu nõudluse kasvuga ei kaasne selle suuremat pakkumist, vaid hoopis hinnatõus.”
Eesti Energia sai elektrituruseaduse muudatusega õiguse põletada Narva põlevkivijaamades igal aastal ligi 400 000 tihumeetrit kõrge kvaliteediga puitu, mis tõstab tööstusettevõtetele nii elektrienergia kui ka puidu hinda. Eelmisel nädalal kuulutas riigimetsa majandamise keskus (RMK) välja riigihanke ümarpuidu hakkimiseks RMK Narva laoplatsil ja hakkpuidu veoks RMK Narva laoplatsilt Eesti Energia Narva elektrijaamade varustamiseks.
Eksportijatele lubatud abi asemel valmistub riik oma monopoolsete ettevõtete Eesti Energia ja RMK-ga tööstusettevõtteid hoopis ahistama, väidavad tööstusjuhid. „Puidu põletamine Eesti Energia põlevkiviahjudes pole keskkonnasäästlik tegevus, sest nende kasutegur on kõigest 36 protsenti,” ütles Estonian Celli juht Riia Ratnik. „Seadusemuudatustega moodustavad maksud elektri hinnast juba tervelt kolmandiku, mis muudab elektrit kasutava tootmisettevõtte konkurentsivõimetuks.”
Kogu toodangu eksportiv Estonian Cell kasutab kolm protsenti kogu Eestis toodetavast elektrist, olles suuruselt teine elektritarbija. Tänavuse ja tuleva aasta seadusemuudatused toovad Estonian Cellile kaasa ligi 42 miljoni kroonise lisakulu, mis võib viia paarisaja miljoni krooni kahjumiga ettevõte sulgemiseni. „Eesti Energial tuleb keelata väärtusliku puiduga kütmine, põletagu põhku, kändusid ja oksi,” ütles Repo Vabrikute juht Tiit Kolk. „RMK tuleb suunata tootma metsamaterjali puidutööstustele. Praegu on kaks turgu valitsevat ettevõtet omavahel mugavates tehingutes kokku leppinud, jättes tööstused pika ninaga.” Repo Vabrikud on Eesti ainuke mööblitööstusele lamineeritud puitlaastplaadi tootja, kes ekspordib 95 protsenti toodangust. Tehase sulgemisel peavad Eesti mööblitootjad kasutusele võtma kallima Läti, Leedu, Venemaa või Poola puitlaastplaadi.
Ministeerium möönab probleemi
Pärast Narva jaamade puiduhanke väljakuulutamist tõusis puidu hind ligi 40 protsendi võrra. „Kui Eesti puitlaastplaadi-tehased suletakse, kaotab Eesti mööblitööstus rahvusvahelise konkurentsivõime,” ütles Eesti mööblitootjate liidu juht Priit Tamm. „Eesti mööblitööstustes töötab praegu 11 000 inimest. Kust kohast võtavad härrad valitsejad nendele inimestele siis uued töökohad?” Majandusministeerium peab ettevõtjate muret põhjendatuks, sest taastuvelektri toetuse laiendamisel Narva elektrijaamadele oli eesmärgiks põletada seal muule tööstusele sobimatut madalakvaliteedilist biomassi. „Kahjuks on hakatud neile aga tarnima ka kõrgema kvaliteediga puitu, mida oleks võimalik kasutada muude toodete tootmisel,” ütles majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel.
Energiamonopol tegi osavat lobitööd
•• Eesti Energia saavutas tohutu puidukoguse ahju ajamise õiguse tänu oskuslikule lobitööle majandusministeeriumis ja riigikogus, muutes elektrituruseadust. Kui varem kehtis taastuvenergia toetuse maksmisel võimsuspiirang, siis suvel see kõrvaldati, mis avas Narva põlevkivikatelde uksed piiramatutele puidukogustele.
•• Riik maksab taastuvenergia toetust selleks, et ligi meelitada uutesse tootmisvõimsustesse investeerijaid, Eesti Energia aga pole puidu põletamiseks uusi tootmisvõimsusi loonud.
•• Monopol maksab 400 000 tihumeetri puidu eest 140 mln krooni, saades samal ajal riigilt 150 mln krooni toetust. Lisaks teenib ettevõte selliselt toodetud elektrihulga eest 80 mln krooni müügitulu ja 45 mln krooni CO2 kvoodi müügitulu. Üksnes kütuse asendamisega lõikab monopol 135 mln täiendavat tulu, mis võetakse tarbijate rahakotist.
•• Puidutööstusettevõtted kinnitavad, et Eesti Energias hakkpuidule kehtestatud nõuded on sellised, et ahju ei aeta metsatöötlemise jäätmeid, milles seisneb taastuvenergia toetuse eesmärk, vaid kõrgema kvaliteediga toorainet – palki.
Kommentaarid
Ilmar Petersen, Narva Elektrijaamad AS-i juht
Täidame riigi poliitikat
Eesti riigi poliitika järgi on taastuvenergia kasutamise suurendamine prioriteetne arengusuund. Seadusemuudatus võrdsustas kõik ettevõtted toetuse mõttes, kaotades seni kehtinud turumoonutuse. Eesti Energia eesmärgiks on oma tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmine, kasutades biokütuseid ligi 10% ulatuses. Narva elektrijaamade kahes uues plokis suurendame oluliselt taastuvenergia osakaalu Eesti energiatoodangus. Samuti on energiasüsteemi seisukohast puiduhakke põletamine vähem kulusid kaasa toov ning teiste taastuvenergia viisidega kasulikum. Kütuse hankimisel saab kasutada ja elavdada kodumaist metsatööstust. Teada on, et praegu jääb metsa rohkem puitu, kui välja tuuakse. Meie katelde tarbimine on vaid kuni 10% Eestis kütteks kasutatavast puidust.
Aigar Kallas, RMK juht
Seni jäi puit lattu seisma
RMK raius tänavu kuue kuuga vaid miljon tihumeetrit puitu, pool sellest jäi lattu seisma, kuna nõudlus puudus. Nüüd oleme tänu energiatootjate turuletulekule saanud oma raiemahtu tõsta ja loodame täita 2,4 mln tihumeetrise aastamahu ning seeläbi varustada ka siinseid tööstusi vajaliku ümarpuiduga. Raiuda võiks veelgi rohkem, küsimus on alati hinnas. Lisaks loob aastas kuni 400 000 tihumeetri hakkepuidu realiseerimine Narvas ja 150 km raadiuses 300–500 uut töökohta. Meie eesmärk on suurendada kohapeal kasutatava puidu kogust. Selleks annavad võimaluse energiatootjatega Tartu Jõujaam AS, Väo Hake OÜ, EE Narva Elektrijaamad AS-iga sõlmitud hakkpuidu tarnelepingud. RMK on pidanud kinni kõigist lepingutega võetud kohustustest ja tarnegraafikutest.
