Töötajad igatsevad tervisepäevi tagasi

 (10)
Töötajad igatsevad tervisepäevi tagasi
Pille-Riin Pregel

Nii poolteist aastat tagasi hakkas Eestis kehtima uus ravikindlustusseadus. Sellega jäid tööinimesed ilma varem nii armastatud kolmest tervisepäevast aastas. Mida arvavad sellest asjaosalised?

Töötaja kirub muudatuse maa põhja

Liia Kaas (31), keskastme ametnik omavalitsuses: “Vannun maa põhja, et tervisepäevad ära kaotati. Need olid vajalikud juhuks, kui tekkis ootamatu terviserike ja hommikul lihtsalt polnud võimalik tööle minna. Näiteks tuli öösel kallale mõni gripilaadne viirus. Või said eelmisel õhtul söögikohas kehvast toidust mürgituse. Pärast öö otsa oksendamist tunned end väga jõuetuna ja lihtsalt ei jaksa tööle minna. Ilmselt paljudele tuttav olukord.” Liia on kuulnud, et mõnel tuttaval esineb näiteks allergiat, mis ilmneb vahel väga ootamatul ja järsul viisil. Ise oli ta viimati hädas ootamatu silmalaupõletikuga: üks silm paistetas kinni, nii et tööd polnud lihtsalt võimalik teha. Ka ei olnud väljanägemine sellel päeval kiita – esindusüles-andeid poleks saanud täita.

“Niisugused ootamatud vaevused mööduvad tavaliselt ühe päevaga ning sinist lehte võtta oleks mõttetu. Mis sinine leht see ikka on, mis hommikul avatakse ja õhtul lõpetatakse. Igal juhul oli tervisepäevade kaotamine minu arvates eluvõõras, lühinägelik ja läbikaalumata otsus,” on töötaja arvamus.

##Haigekassa lükkab enda kaelast ära

Kolm vaba, ent tasuta tervisepäeva, ei ole ravikindlustuse seaduse objekt, seepärast neid uues seaduses ka enam ei ole. Ravikindlustusseadus tegeleb rahaliste hüvitistega, selgitab haigekassa avalike suhete osakonna juhataja Anne Osvet. Uuringut, kas töötajaid neid päevi kuritarvitasid, pole tehtud.

“Loomulikult võib inimene ka praegu kodus kolm päeva tervist ravida ja mitte kohe perearsti tüüdata, kui ta saab selleks nõusoleku oma tööandjalt,” ei näe Osvet probleemi. “Soovitatav oleks tõsisemast terviserikkest ikkagi perearsti telefonitsi informeerida, eriti kui tegu viirusnakkustega. Paljude firmade-asutuste-organisatsioonide töösisekorra eeskirjades on sätestatud võimalus, et töövõtja võib aastas kasutada kolme tervisepäeva, mille eest tööandja talle ei maksa. Aga see on iga asutuse enda asi, kuidas ta oma sisemist tööd korraldab.”

Perearst peab tervisepäevi vajalikuks

“Arvan, et need tervisepäevad oleks võinud jääda,” ütleb perearst Svea Rosenthal, kelle sõnul on lühiajaliste haiguslehtede vajajad perearstidele hulga lisatööd toonud. “Ega esimestel päevadel ka arstid sageli midagi muud viirushaiguste korral ei soovita kui seda, mis on apteegis saada. Sageli annab haigus selle ajaga ise järele. Paari-kolme päevaga lähevad mööda ka seedetraktiprobleemid. Mõnel inimesel on migreen, tugevad peavalud, mis ühe päevaga järele annavad, vanasti ei pidanud kohe üheks päevaks haiguslehte võtma.”

Tervisepäevad ei toonud majanduslikult kahju mitte kellelegi teisele kui hädasolijale endale, kes kodus oldud aja eest palka ei saanud, ei mõista perearst. Aga oma tervise võis selle ajaga korda saada. “See teeb asja oluliselt keerulisemaks, et inimene peab kohe võtma töövõimetuslehe, et arst peab ta kohe üle kontrollima, kuigi arstiabi vajaks ta tegelikult alles hiljem. Mujal maailmas nn tervisepäevade andmist siiski praktiseeritakse, ju see on siis ennast õigustanud.”

Rosenthali sõnul pole paljud patsiendid kuulnudki, et tervisepäevad ehk õigemini tasuta haiguspäevad on nüüdseks kadunud. “Perearst ei oska tegelikult sellele küsimusele õigesti vastata, sest paljudes asutustes on need omaalgatuslikult alles jäetud, “ ütleb Rosenthal.

Osa tööandjaid pakub ise tervisepäevi

Paljud töötajatest hoolivad asutused pakuvad ravikindlustusseadusest hoolimata ise tervisepäevi välja. Aastas kolme tervisepäeva võtmise võimalus on alles Hansapangas. Tõsi, kodusoldud ajal pankuritel palk ei jookse. Firmas TNT Eesti saab aga töötaja kolm päeva end kodus praavitada nii, et keskmine palk jääb alles. Samuti on firma sisekorraeeskirja sisse kirjutanud ka ehitus- ja kinnisvarafirma FKSM.

“Tihti võetakse neid päevi välja muudelgi isiklikel põhjustel,” on firma personalijuht Kärt Kirso Päevalehele varem tunnistanud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare