Töötajasõbralik keskkond – mida see tähendab ja millest algab?

Lisaks füüsilisele keskkonnale, mis peab olema nii turvaline, ergonoomiline kui ka ühtaegu hubane ning pühendumist soodustav, on oluline ka emotsionaalne ja vaimne keskkond, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Ettevõtlusleht.

„Töötajasõbralik keskkond tähendab eelkõige seda, et see on disainitud ja loodud töötajate vajadusi arvesse võttes. Ideaalis on töötajad saanud ise osaleda selle kujundamises,” ütleb tööõnnespetsialist, karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa.

Oma kogemuse põhjal ütleb ta, et selliseid eeskujulikke ettevõtteid, keda tõesti saab töötajasõbralikuks nimetada kõigis aspektides, on ehk 5–10%. Väga suur protsent on neid, kes on teel sinna, olles aru saanud, et vanamoodi ei saa ja uutmoodi veel ei oska. Ja on ka selliseid, kes ei ole veel teadvustanud, et see on oluline; kes võivad keelata oma töötajatel õppepuhkust võtta, soodustavad ületunde, läbipõlemist, lasevad juhtuda töökiusamisel.

Osalemine protsessis
Töötajasõbralik juhtimine peab võimaldama töötajatele üsna suurel määral autonoomsust. See tähendab, et iga töötaja, olenemata oma positsioonist ja staažist, saab kaasa rääkida oma tööd puudutavates küsimustes, valdkonna arengutes ning samuti ettevõtte toimimises. Kõik organisatsiooni liikmed peaksid tundma, et neist sõltub, kuidas ettevõttel läheb, et nad saavad ise disainida protsesse mõistlikumaks.

„Töötaja vaates on hea, kui on kokku lepitud töö tulemus, aga ta saab ise otsustada, kuidas selleni parimal viisil jõuab. Et formaalset kontrolli ja mõttetuid reegleid oleks võimalikult vähe, keskendutaks olulisele. Töötajasõbralik juhtimissüsteem peab olema ka info mõttes avatud ja läbipaistev,” selgitab Saar-Veelmaa.

Oleneb, milline on hetkeolukord: kui organisatsioonis usaldatakse inimesi ja enamik süsteeme toimib, siis pole keeruline luua töötajasõbralikku keskkonda. Ettevõte peaks lihtsalt alustama dialoogi oma inimestega, kuulama neid, andma teada, et soovib kasutada kaasavat juhtimist. Võib näiteks testida, kuidas inimesed suhtuvad ettevõtte väärtustesse, kuidas need neid kõnetavad, paluda neil luua oma tõlgendused, uus sisu. Muutusi võib ette võtta ka järk-järgult, näiteks parandada algul kommunikatsioonisüsteemi, või luua koos kultuur, mida inimesed oluliseks peavad.

„Tuleb lihtsalt samm-sammult kaotada ära üleliigsed juhtimiskihid või -protsessid, mis ei toeta töötajakesksust. Enamasti saab selleks sisendi rahuloluuuringutest, mida ettevõtetes läbi viiakse,” ütleb nõustaja.

Töötajasõbralik juhtimissüsteem peab olema ka info mõttes avatud ja läbipaistev.

On uuritud, milliseid tulemusi annavad töötajasõbraliku keskkonna nimel tehtud pingutused. Inimesed on pühendunumad, peavad ettevõtet justkui enda omaks. Selline lähenemine aitab kokku hoida asjatut raiskamist ja tegeleda üksnes olulisimaga. Töötajakeskne lähenemine on väga motiveeriv, aitab ettevõttel leida parimaid ning hoida neid pühendununa organisatsioonis. Selline lähenemine aitab ära hoida ka heade inimeste lahkumise ning ülemaksmise.

„Aasta tagasi lõime kaasava juhtimise / töötajakeskse toimimise rakenduse BlueMonday.ee ja seoses sellega arvutasime välja, kus organisatsioonid võidavad, kui kasutavad töötajakeskset lähenemist. Tuleb välja, et paljud ettevõtted ei mõõda seda: millal muutub värvatud inimene kasumlikuks, mis maksab tema sisseelamine, lahkumine, kuidas mõjutavad juhtimisotsused tööproduktiivsust jms. Tegelikult on kasu mõõdetav ka otseses rahalises kokkuhoius, kui ettevõttel on huvi see välja arvutada,” selgitab Saar-Veelmaa.

Töötajasõbralikkus algab värbamisest
Töötajasõbralik keskkond algab meeldivalt ja läbimõeldult korraldatud värbamisest. Mida see tähendab? „Kas kõikidele kandidaatidele vastatakse, kas neile, keda ei värvata, antakse sisulist tagasisidet. Sealt edasi, kuidas on korraldatud sisseelamine töösse, mentorlus, info liikumine ja suhete loomine, samuti professionaalne toetus, karjäärisillad, motivatsioonisüsteem jms,” loetleb Saar-Veelmaa olulisi tegureid. Sisuliselt peaks olema töötajakeskse mõtteviisiga kaetud kogu tööelukaar organisatsioonis. Näiteks toetatud nii areng kui ka ettevõttest välja aitamine.

2017. aasta kevadest alates on kõikidel ettevõtetel võimalik kandideerida peresõbraliku tööandja programmi, mis sisuliselt on kui kvaliteedistandard, ainult et fookusega tööandjaks olemisele (tööelu.ee). Selle programmi läbinud ettevõte saab taotleda kas pronks-, hõbe- või kuldtaset ja kvaliteedimärk on ühtlasi nii kindlus, et see ettevõte teeb asju õigesti töötajate vaates, kui ka tunnustus, et nad on selle pingutuse ette võtnud.

On olemas ka muid kampaaniaid, mis mõõdavad turunduslikku silmapaistvust, vastutustundlikkust jne. Kui ettevõtet tuuakse teistele eeskujuks, kui inimesed tahavad sinna tööle minna, kui kliendid on lojaalsed ja õnnelikud, siis on see juba väga suur tunnustus.