Töötajate lähetamise reeglid võivad lähiajal oluliselt karmimaks muutuda
Tööandjad leiavad, et kavandatud muudatustega pigem piiratakse, mitte ei suurendata teenuste ja tööjõu vaba liikumise põhimõtet ning puudub ka korralik mõjuanalüüs juba kehtiva direktiivi kohta, kuna selle täielik ülevõtmiskohustus on alles selle aasta suvel.
"Olles Euroopa Liidu vanadest riikides odavama tööjõuga, siis toob see muudatus kaasa meie hindade kasvu ja konkurentsivõime vähenemise. Kaotavad töötajad, kelle töö järele nõudlus langeb Lääne-Euroopas märgatavalt, samuti teenuseid eksportivad ettevõtted. Eesti peaks seisma selliste muudatuste vastu," kirjutas keskliidu juht Toomas Tamsar tagasisides sotsiaalministeeriumile.
Euroopa Komisjon on nimelt teinud ettepaneku töötajate lähetamise direktiivi muutmiseks. Ettepanekute kohaselt piirataks näiteks lähetamise aeg maksimaalselt 24 kuuga (edasi kohalduks sihtriigi tööõigus) ja kehtestataks lähetatule kõigi sihtriigis töötamisega seotud palga osiste ja kaasnevate tasude maksmise kohustus.
Lisaks antakse liikmesriikidele võimalus kohustada ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepingud vaid ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused (sealhulgas tingimused, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingutest, mis ei ole üldkohaldatavad, vaid sektori- või ettevõtte põhised) ning lähetatud renditöötajatele kohaldataks sihtriigi tööõigust võrdselt lähetuse sihtriigi siseste renditöötajatega.
Vaidluste oht
Lähetamise maksimaalse aja piiramine 24 kuuga oleks tööandjate hinnangul selline muudatus, mis tooks kas vaidlused küsimuses, kas tegemist on ikka täpselt sama ametikohaga, kuhu teine (asendustöötaja) saadetakse. Näitena võiks tuua Eestis koondamise situatsiooni olemasolu tuvastamise töölepingu lõpetamisel ja uue töötaja tööle võtmisel.
Lähetatule kõigi sihtriigis töötamisega seotud palga osiste ja kaasnevate tasude maksmise kohustusel on tööandjate hinnangul kaugemale ulatuv mõju, kuna tõenäoliselt hakkavad Eesti inimesed välisriikides oma töökohti kaotama.
"Leiame, et tegemist on niinimetatud vanade Euroopa riikide siseturu kaitse abinõuga, millega püütakse Ida-Euroopa riikide töötajaid eemal hoida," leiavad tööandjad oma tagasides ministeeriumile.
Muudatus, mis kohustab liikmesriikide ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepingud vaid ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused, eeldab tööandjate hinnangul ettevõtetelt oma lepingupartnerite kohta kontrolli teostamist.
See omakorda suurendab tööandjate keskliidu hinnangul nende ettevõtete administratiivset koormust. Nimetatud muudatus läheb vastuollu riigi plaaniga halduskoormuse vähendamiseks ning tööandjad on sellisele administratiivse koormuse kasvatamisele resoluutselt vastu.
Euroopa Komisjoni muudatusettepanekuid ei toeta ka Euroopa tööandjate ühendus.
