Tootjad taunivad õlle aktsiisi tõstmist

Eesti õlletootjad on seisukohal, et õlle aktsiisi tõstmine läheks vastuollu Euroopa alkoholipoliitikaga ja tekitaks kodumaisele tööstusele raskendatud konkurentsi-situatsiooni võrreldes samasse majandusruumi kuuluvate Balti riikidega.

Aktsiisipoliitika on osa alkoholipoliitikast tervikuna, teatas Õlleliit Delfile. Euroopa riikide alkoholipoliitika ühisjooneks on trend eristada piirangutes kerget ja kanget alkoholi, mille eesmärgiks on pigem soodustada inimeste alkoholivalikus kergemaid alkohoolseid jooke ning seeläbi vähendada absoluutalkoholi tarbimist inimese kohta, on kirjas ühenduse saadetud teates.

Eestis kehtiv kange alkoholi aktsiisi suhe Eestis hetkel kehtiva õlle aktsiisiga on võrreldes Euroopa riikidega nihkes, andes eelised kange alkoholi tarbimiseks, teatas ühendus.

Juba praegu on õlle 1% alkoholi kallim kui 1% alkoholi viinas. „Lihtne rehkendus näitab, et Premium tüüpi õlle 1 alkoholikraad maksab 1,7-1,9 krooni, samas Lauaviina 1 alkoholikraad maksab aga 1,1-1,3 krooni. Selline ebaõiglus soodustab selgelt kange alkoholi tarbimist, samas puudub analoogne pretsedent teistes arenenud Euroopa riikides,” teatas Õlleliit.

Eestis kasvab kangete alkohoolsete jookide müük tunduvalt kiiremini, kui lahjade alkohoolsete jookide müük.

Tootjaliitude andmetel aastal 2003 on kangete alkohoolsete jookide kogumüük Eestis kasvanud võrreldes 2000. aastaga 54%. Samal ajal on lahjade alkohoolsete jookide kasv olnud 11%. „Seega ei ole Eesti inimeste alkoholitarbimise tõusu taga mitte kerge, vaid pigem kange alkoholi populaarsuse kasv,” leiab Õlleliit.

Eestis kehtiv alkoholiaktsiisi määr õlledele on Euroopa keskmiste seas ning ligemale kaks korda kõrgem, kui teistes Balti riikides.

Eestis kehtestatud õlleaktsiis on Euroopa riikide hulgas keskmiste seas. Kõrgem on aktsiis 16 riigis, madalam 14 riigis. Eestis kehtiv aktsiis õllele on hetkel ligemale kahekordne võrreldes samasse majandusruumi kuuluva Läti ja Leeduga. Samuti on teistes Balti riikides kerge alkoholi aktsiisi määra vahe võrreldes kangega suurem, lahjade alkohoolsete jookide kasuks. Õllede hinna tõus võib soodustada õlle massilist sissetoomist Lätist.

Isegi kõige kangemas õlles on vähem alkoholi, kui keskmises veinis. Uuringud näitavad, et õlle tarbimine sarnaneb veini ja teiste kergete alkohoolsete jookide tarbimisele, erinedes tarbimissituatsioonilt kangete alkohoolsete jookidega. „Õllede tarbimine on seotud üldjuhul ühiskondliku suhtlusega, kus jook ise ei ole põhieesmärk,” teatas Õlleliit. „Seevastu kangete alkohoolsete jookide, tarbimine on seotud enamalt jaolt joogi mõju saavutamisega. Seetõttu eristuvad õlled kangetest alkohoolsetest jookidest mitte ainult alkoholi sisalduse, vaid ka tarbimisharjumuste järgi.”