Kõige enam on tootjahinnad kasvanud harudes, mille tooraine põhineb rohkem naftatoodetel, so keemia- ning kummi- ja plastitööstus. Keemiatööstuses sai hinnatõus alguse juba peaaegu aasta tagasi ning viimastel kuudel on püsinud tootjahinnad stabiilsetena. Augustis olid tootjahinnad keemiatööstuses 6,9% kõrgemad kui aasta tagasi. Kummi- ja plastitööstuses on seevastu suuremad hinnasurved avaldunud alles käesoleval aastal. Augustis tõusid tootjahinnad kummi- ja plastitööstuses juuliga võrreldes üle 4% ning aastaga on hinnad kerkinud 5,8%.

Toiduainetööstuses tõusid tootjahinnad võrreldes aastataguse ajaga 1,2%. Jätkuvalt püsisid tootjahinnad 2004. aasta tasemest kõrgemal piima- ning lihatööstuses, tootjahindade kasv on võrreldes eelmiste kuudega kiirenenud ka jookide tootmises ja kalatööstuses.

Märgatav tootjahindade tõus on toimunud tekstiilitööstuses, kus tootjahinnad kallinesid eelmise aastaga võrreldes 3,2%. Osaliselt on see tingitud naftahindade tõusust ja kallinenud toorainest. Teistes harudes olid hinnad stabiilsemad, kuised muutused jäid üldjuhul alla poole protsendi.

Ettevõtjate ootused müügihindade arengute osas lähiajal on sarnased viimaste kuude olukorrale. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse kohaselt prognoosis 80% ettevõtetest hindade püsimist praegusel tasemel, vaid 16% ettevõtetest ootas hindade kasvu lähema kolme kuu jooksul. Kütuste ja energia kallinemise tõttu võib see avaldada ka survet ettevõtete tootjahindadele, mistõttu aasta lõpu poole võib tootjahindade kasv kiireneda.

Ekspordi- ja impordihindade osas augustis olulisi muutusi ei toimunud. Nende aastane kasv oli peaaegu sama suur kui juulis, vastavalt 2,7 ja 3,5%. Kuude võrdluses oli märgata ekspordihindade mõningast tõusu (0,6%), impordihinnad püsisid eelmise kuu tasemel.

Ekspordihindade tõus kiirenes taas oluliselt kummi ja plasttoodete tootmises, juulist olid hinnad 11% kõrgemad ja aastane kasv oli samal tasemel. Aastate võrdluses olid endiselt teised kõrgemate kasvudega sektorid metsamajandus, metalltoodete tootmine ja mööblitööstus, samas on viimastel kuudel ekspordihinnad nendes harudes püsinud küllalt stabiilsetena. Eelmise aasta augustiga võrreldes olid ekspordihinnad madalamad vaid turba-, naha- ja nahktoodete ning metallitootmises.

Impordihindade muutust mõjutasid endiselt rohkem naftasaadused, kuid juuliga võrreldes nende hindade tõus aeglustus oluliselt. Septembris tõusis toornafta hind maailmaturul jälle rekordtasemele, mistõttu on oodata impordihindade kasvutempo kiirenemist. Veel võib nimetada ka tekstiili ja metallide hinnatõusu mõningast kiirenemist, mis jäi küll 2?3% piiresse.