Töötleva tööstuse hinnatrende mõjutavad toiduained ja keemia
Eelmise aasta novembriga võrreldes olid hinnad keskmiselt 1,5 protsenti madalamad. Antud trend iseloomustab kogu Euroopa Liidu tootmist, kuna eelneval kuul raporteeris tootjahindade kasvu vaid kaks riiki 28-st, teatas rahandusministeerium.
Eestis veavad hindade langust keemiatööstus ja toiduainete tööstus, kus toodang odavnes aastaga vastavalt 8 ja 4,9 protsenti. Mõlemal juhul on tooraine hinnad oluliselt langenud ning see on üle kandunud ka toodangu hindadesse. Kerget kasvu näitasid aastases võrdluses kergetööstus ja masinatööstus, kus hinnad olid mullusest veidi kõrgemad.
Ettevõtjate ootused tootjahindade edasiste arengute suhtes on püsinud viimastel kuudel peaaegu muutumatuna. Novembris vastas neli viiest Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud töötleva tööstuse esindajast, et hinnad järgneva kolme kuu jooksul ei muutu. Hindade langust prognoosis üle kümnendiku ettevõtjatest, hindade kasvu aga üle viie protsendi vastanutest. Ootused hindade alanemise osas on suuremad puidutööstuses ja ehitusmaterjalide tootmises.
Novembri kuus langesid ekspordi- ja impordihinnaindeksid aastaga võrreldes vastavalt 3,6 ja 4,4 protsenti. Samas kuises võrdluses muutust hinnaindeksites peaaegu ei toimunud. Aastaga on endiselt kiireimat langust näidanud naftasaaduste sisseveohinnad, nafta maailmaturuhinna languse tõttu. Jätkuvalt olid aastatagusest perioodist madalamad ekspordihinnad kemikaalide ja keemiatoodete tootmises ning joogitootmises.
Suurim ekspordihindade kasv oli endiselt turbatootmises. Samas kasvasid ekspordihinnad ka rõivatootmises, metalltoodete tootmises ning masinate ja seadmete tootmises. Sisseveohindades toimusid samad muutused.
Naftasaaduste impordihinnad olid 26 protsenti madalamad kui aasta varem. Suurema langusega olid ka kemikaalide ja keemiatoodete ning puidu sisseveohinnad. Hindade kasv toimus nahktoodete, rõiva- ja tekstiilitootmises.
