Töötud eestlased heituvad kiiremini kui mitte-eestlased
Sotsiaalministeeriumis valminud teemalehest selgub, et 2/3 mitteaktiivsest rahvastikust moodustavad eestlased ning 1/3 mitte-eestlased.
Kui võrrelda eestlaste ja mitte-eestlaste osalemist tööturul, siis selgub, et mitte-eestlased on tööturul aktiivsemad kui eestlased. Kuigi mitte-eestlaste tööhõive on pisut väiksem kui eestlastel, on mitte-eestlaste töötus üle kahe korra suurem ja seetõttu ka tööjõus osalemise ehk aktiivsuse määr.
Tööjõu-uuringu andmetest järeldub, et eestlased loobuvad töötuks jäädes tööotsingutest kergemini ja muutuvad mitteaktiivseks. Kui näiteks töötute ja eriti pikaajaliselt töötute hulgas on rohkem mitte-eestlasi, siis heitunud inimeste hulgas on tunduvalt rohkem eestlasi.
Uuringu andmetel oli Eestis 2006. aastal 15 - 64-aastaseid inimesi kokku 916 900. Neist 621 000 ehk ligikaudu 2/3 töötas, 40 000 olid töötud ning 255 900 inimest ei kuulunud tööjõu hulka. Ühtlasi selgus, et mitteaktiivsetest ainult 11% tahaksid ja saaksid kohe tööle asuda, kui selleks võimalus avaneks.
Sotsiaalministeeriumi teatel on ligikaudu pooled mitteaktiivsetest seotud õpingutega, teisel kohal on haiguse või vigastuse tõttu tööturult eemalolijad ning kolmandal kohal pensionärid.
Eurostati andmetest järeldub, et Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti mitteaktiivsuse näitajaga keskmisel positsioonil.
Erinevalt EL riikide keskmisest, kus mitteaktiivne elanikkond vanuses 15–64 aastat jaguneb enam-vähem võrdselt kolme vanusegrupi vahel, moodustavad Eestis üle poole mitteaktiivsetest (53%) noored vanuses 15–24 ning vanemaealised vanuses 55–64 veidi üle viiendiku (22%).
Selline mitteaktiivsete arvu jagunemine on iseloomulik ka teistele uutele liikmesriikidele, kus noorte mitteaktiivsus on suur vähese tööhõive tõttu, kuna õppimise kõrvalt töötamine on vähem levinud kui vanades EL liikmesriikides.
