Töötukassa statistika tõestab: tööandjad tahavad üha enam välismaalasi palgata
Töötukassale esitati mullu kokku 565 avaldust loa taotlemiseks töökoha täitmiseks välismaalasega. Eilse seisuga on sel aastal kokku esitatud aga juba 586 avaldust.
"Kui 2016. aastal sai sisserände kvoot täis aasta lõpu eel, siis käesoleval aastal juba suvel, mis on selge signaal, et Eesti tööandjad ei leia sobivat tööjõudu Eesti (ja Euroopa Liidu ning Euroopa Majanduspiirkonna) tööotsijate seast ning värbavad seetõttu töötajaid kolmandatest riikidest," ütles töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonnajuhataja Kerstin Holland.
Töötukassa saab aidata väljaõppe ja mobiilsustoetuse maksmisega
Töötukassa saab Hollandi sõnul üldiselt korraldada väljaõpet maatöid puudutavatele erialadele, kui mingis Eesti piirkonnas ületab nõudlust pakkumist. Selleks on üks võimalus tööturukoolitus. Samuti on variant korraldada tööpraktikat tööandja juures - siis saab tööandja juhendamise eest töötukassalt ka tasu. Töötaja saab omakorda stipendiumi ja sõidu- ning majutustoetust.
Teine variant on maksta nn mobiilsustoetust, kui inimene elab töökohast nii kaugel, et ta oma vahenditega sinna ei jõua. Selleks peab töötu aga olema vähemalt 6 kuud järjest töötuna arvel olnud. Teine tingimus on see, et töökoht peab olema inimese tegelikust elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusel, samuti ei maksta seda Tallinna linnapiirkonna elanikele, kes samas piirkonnas töötavad.
Töösuhe peab olema tähtajatu või tähtajaline kestusega vähemalt 6 kuud. Mobiilsustoetust arvestatakse 0,10 eurot kilomeetrilt kokku kuni 200 eurot (millelt peetakse kinni tulumaks) kalendrikuus. Arvutus näitab, et maksimaalselt on siin arvestatud 2000 kilomeetriga kuus, mis 22 tööpäeva puhul kuus tähendab 91 kilomeetrit päevas, ehk sisuliselt maksimaalselt 45 kilomeetrit tööle ja töölt tagasi koju sõitmist.
Juuli lõpu seisuga oli töötukassas end registreerinud 6238 lihttöölist, pakkuda oli neile 2145 töökohta, ehk konkurents oli 3 inimest kohale.
