Kuigi kõigis kuues vaatlusaluses riigis toimub majanduse taaselavnemine läbi ekspordi, annavad viimaste kvartalite märgid tunnistust sellest, et nii eratarbimine kui ka investeeringud uutesse tootmisvahenditesse on vahepealsest madalaseisust välja tulemas.

 Olgugi et 2010. aasta keskmine töötuse määr ületas enamikes riikides 2009. aasta taseme, taastusid tööturud möödunud aasta teises pooles üllatavalt jõudsalt ning kaheks järgmiseks aastaks prognoosib SEB töötuse määra kestvat vähenemist kogu regioonis.

Kui kasvav nõudlus tööjõu järele peaks pikapeale parandama veel nõrga sisenõudluse väljavaateid, siis energiakandjate ja toiduainete hindade plahvatuslik tõus avaldab majapidamiste tarbimisvalmidusele paraku vastupidist mõju. Grupi ökonomistid on siiski seda meelt, et toorainete hinnasurve annab lähiajal veidi järele ning vaatlusaluste riikide inflatsioonimäärad 2012. aastal enam ei kasva. Hoogsam majanduskasv vähendab märgatavalt kahe eelmise aasta haigutavaid eelarvepuudujääke ning piirkonna riikide võlakoorem jääb paljude lääneriikidega võrreldes siiski võrdlemisi väikseks.

Prognoos: Eesti majandus kasvab tänavu viis protsenti

Eesti majandust on kõige enam mõjutanud meie peamiste väliskaubanduspartnerite märgatavalt paranenud kasvuperspektiivid. Kuigi me tõstsime juba eelmisel kuul oma 2011. aasta kasvuprognoosi 0,5 protsendipunkti võrra, annab eriti Rootsi majanduse näiliselt pidurdamatu hoog meile alust veel üheks sama pikaks sammuks. Seega on meie 2011. aasta majanduskasvuprognoos sügisel pakutud 4% asemel nüüd 5%. Oluliselt on muutunud ka töötuse määra prognoosid, need on selleks ja järgmiseks aastaks nüüd vastavalt 12% ja 11%. Mõlemad arvud on sügisese Ida-Euroopa majandusülevaate omadest tervelt neli protsendipunkti madalamad.

Kui SEB arvas oktoobris, et prognoosi põhistsenaarium on pigem ettevaatlik, siis nüüd oleme pigem juba optimistlikus ääres. Kõigepealt ei pruugi välisolud jääda pikemalt nii soodsaks, nagu nad viimasel ajal on olnud. Siinkohal on Eesti jaoks erilise tähtsusega just Rootsi majanduse käekäik, sest sealne tugev tagasilöök võib ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel siin võimenduda. Teiseks ei ole praegu veel näha, nagu oleks euro endaga kaasa toonud uue välisinvesteeringute laine. Tegelikult on lugu pigem vastupidi – möödunud aastal oli maksebilansi üldsaldo suures miinuses. Kuigi suur osa raha väljavoolust on seletatav kommertspankade järsult vähenenud reservinõude ja üleliigsete likviidsuspuhvrite pankade peakontoritesse tagasiviimisega, jääb tõsiasjaks, et jooksevkonto ülejäägist ei piisanud finantskonto puudujääkide katmiseks ning tulemuseks oli ringluses oleva rahamassi tardumine. Kui võtame ka arvesse viimastel kuudel kiiresti kasvanud inflatsiooni, siis on reaalne rahamass alates suvest tasapisi koomale tõmbunud. Kui säärased arengud peaksid sel aastal jätkuma, võib see juba majanduskasvu tuntavamalt pärssima hakata.