Tööturuameti võimalused inimeste tööle aitamisel
Riigil on Euroopa Sotsiaalfondi abil võimalik pakkuda inimestele senisest paindlikumaid teenuseid, mis aitavad tööturul toime tulla: psühholoogiline nõustamine, rehabilitatsioon, võimalike sõltuvuste ravi (näiteks alkoholism), laialdased võimalused aidata kollektiivselt koondatuid.
Tööturuametil on võimalik:
Kollektiivsete koondamiste puhul:
Kollektiivsetele koondamistele reageerimise ülesanne on võimaldada koondatavatele leida uus töökoht võimalikult kiiresti. Selleks alustatakse aktiivsete meetmete pakkumist veel enne koondamise päeva. Kollektiivsetele koondamistele reageerimine toimub juhtumipõhiselt, st enne meetmete osutamist analüüsitakse iga kollektiivse koondamise võimalikke tagajärgi. Tavapäraselt kujuneb koondamistele reageerimise protsess järgmiseks:
1. Tööandja kooskõlastab kollektiivse koondamise Tööinspektsioonis. Selle tulemusena tekib ülevaade, keda ja millal koondatakse. See tähendab, et on teada, millise kvalifikatsiooniga (erialaga), vanuses isikuid koondatakse. Selle teabe alusel on võimalik kavandada koondamise tagajärgi leevendavaid meetmeid.
2. Seejärel korraldatakse esimesel võimalusel koondatavatele teabepäev(i), kus jagatakse teavet koondatavate õiguste ja võimaluste kohta enne ja pärast töösuhte lõppemist. Võimalusel tutvustatakse Eesti sotsiaaltoetuste skeemi. Seepärast kaasab Tööturuamet vajadusel teabepäevadele ka teisi sotsiaalpartnereid (nt Tööinspektsiooni, Töötukassa, kohaliku omavalitsuse, ametiliitude, ametiühingute jne esindajaid).
3. Teavitamisega üheaegselt või selle järgselt, kuid võimalusel veel enne koondamispäeva, alustatakse tööotsingualast nõustamist, kus tutvustatakse erinevaid tööotsimise võimalusi ning kandideerimiseks esitatavaid dokumente.
4. Lisaks nõustamisele toimub aktiivne töövahendus. Koondatavatele pakutakse olemasolevaid ning koondatavate kvalifikatsioonile ja ootustele vastavaid töökohti.
5. Suurkoondamiste korral organiseeritakse kohtumisi uute potentsiaalsete tööandjatega, et viia kokku tööjõudu otsiv tööandja ning koondatavad. Kohtumised võimaldavad koondatavatel neile "turvalises" keskkonnas uuele töökohale kandideerimise lihtsamaks ja kiiremaks muuta.
6. Lisaks on võimalik pakkuda koondatavatele nii karjääri- kui ka psühholoogilist nõustamist ja loomulikult erialast väljaõpet uutele töökohtadele rakendumiseks.
2008-2009 on ettenähtud 12 354 000 krooni. Kollektiivselt koondatud inimestele on võimalik pakkuda ka teiste alamprogrammide teenuseid.
Abiprogramm muukeelsetele:
Alamprogrammi "Muukeelsete töötute tööhõive edendamine" eesmärk on parandada eesti keelt mittevaldavate töötute ja töökaotamisohus inimeste konkurentsivõimet. Muukeelsetele inimestele pakutakse eesti keele tasemeõpet, kus lisaks keeleõppele käsitletakse ka ühiskonna ja kultuuriga seotud teemasid. Vajadusel pakutakse eesti keele koolitust ka muu kui vene keele baasil. Juhul, kui töötu töölerakendumiseks on vajalik ka erialaste oskuste täiendamine, on töötul võimalik keeleõppele lisaks taotleda ka erialakoolitust.
2008-2009 on keele- ja erialaõppeks vahendeid 25 350 000 krooni.
Karjäärinõustamine:
1. Metoodiline materjal – hõlmab karjäärinõustajate tööks vajalike materjali täiendamist ja uuendamist.
2. Nõustamine – lisaks tavapärasele töötute nõustamisele piirkondlikes osakondades hakatakse nõustamist pakkuma ka kooliõpilastele ja töötavatele inimestele.
3. Karjääriinfotubade loomine – kaheksasse piirkondlikku osakonda luuakse karjääriinfotuba, kus on võimalik hankida karjääriplaneerimisalast informatsiooni ja vajadusel saada ka karjäärinõustamist
Karjäärinõustamise eelarve 2008-2009 on 6 650 420 krooni.
Programm hoolduskohustusega inimestele:
Hoolduskohustusega inimesed, kes hooldavad oma lähedast (väikelastega kodus olevad vanemad, puudega inimese või eaka hooldajad) ei ole seni saanud osaleda Tööturuameti poolt pakutavates teenustes ning hiljem ka naasta tööturule, kuna nad on koormatud hoolduskohustusega. Samuti on olnud hooldusteenuse senine areng ebaühtlane ja teenuse hind kallis.
Käesoleva programmi eesmärgiks on koolitada kahe aasta vältel üle-Eesti 74 koduhooldajat ja koostöös Sotsiaalministeeriumiga, mis rakendab programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007-2009“, suurendada hooldusteenuse pakkujate arvu, luues sellega hoolduskohustusega isikutele võimaluse kasutada hooldusteenust nii aktiivsetes tööturumeetmetes (tööotsingu- ja erialakoolitus, tööpraktika) osalemise ajal, kui ka esimestel töökuudel.
2008-2009 eelarve maht on 8 050 350 krooni.
Programm puuetega inimestele:
Puuetega inimestele pakub programm senisest enam teenuseid. Kõiki Tööturuameti poolt pakutavaid teenuseid oli 2007.a. lõpuni võimalik kasutada ainult tööle asumisel, aga nüüd saab vajalikku teenust (nt isiklik abistaja, viipekeele tõlk, invatransport jmt) või tulevase töötegemise jaoks sobiliku abivahendi soetada juba tööotsingu- ja erialakoolitusel või tööharjutuse/praktika ajal. Töötavatele puuetega inimestele saab pakkuda töötingimuste muutumisel ja/või töö säilitamiseks korduvat tugiisiku teenust, sobilikku abivahendit/töökoha kohandamist või erialakoolitust.
Puudega tööealisi on Eestis 43 735 inimest. 2007. aasta 1. novembri seisuga oli töötuna arvel Tööturuametis 1241 puudega isikut.
Puuetega inimeste tööhõive edendamise alamprogrammi teine tegevuste valdkond võimaldab parandada Tööturuameti osakondade ligipääsetavust, teavitada ning koolitada puuetega inimeste tööhõivega seotud võrgustikke ning luua töövahendeid puuetega inimeste konsultantidele.
2008-2009 alamprogrammi eelarve maht on 37 549 700 krooni.
Noortele:
Alamprogramm Noorte tööhõive edendamine keskendub noorte, vanuses 15-24, tööturule sisenemise suurendamisele ja töötuse vähendamisele. Eesmärgiks on laiendada pakutavate teenuste ringi ning tõsta noorte teadlikkust Tööturuameti pakutavatest võimalustest. Samuti on vajalik suurendada tööandjate teadlikkust paindlikest töövormidest ning noorte rakendamise võimalustest. Juba toimivate teenuste kõrval rakenduvad ka uued teenused nagu tööklubid ja sotsiaalne rehabilitatsioon.
2008-2009 eelarve on kokku 36 981 500 krooni. Programmi raames on võimalik pakkuda teenuseid ka Tööturuametis töötuna registreerimata noortele.
Ettevõtlustoetus:
Ettevõtlustoetus keskendub töötute ja mitteaktiivsete inimeste tööturule toomisele toetades alustavat ettevõtjat kuni 70 000 krooniga. Programmi raames pakutakse võimalust läbida ettevõtluskoolitus, mille käigus saadakse ettevõtluse alustamiseks vajalikud teadmised ning lõputööna koostatakse ka äriplaan. 2008 a. teisel poolel rakendub mentorluse programm, mille eesmärgiks on pakkuda alustavale ettevõtjale võimalust saada abi ja nõu kogemustega ettevõtjalt.
2008-2009 eelarve on kokku 40 146 000 krooni. Programmi raames on võimalik ettevõtlustoetust saada ka Tööturuametis töötuna registreerimata isikul.
Vanemaealistele:
Vanemaealiste alamprogrammi sihtgrupiks on vanemaealised inimesed vanuses 50-74 aastat.
Seni said vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele tööturuteenuseid vanemaealised vanuses 50 aastat kuni pensioniiga. Tänu programmile on võimalik pakkuda teenuseid ka neile, kes seaduse mõistes töötuna arvele tulla ei saanud:
- töötavad vanemaealised, kellel on oht töötuks jääda;
- eelpensionärid;
- vanaduspensionärid, kes soovivad töötada.
Alamprogrammi eesmärk on suurendada erinevate teenuste ning inimeste teadlikkuse tõusu kaudu vanemaealiste tööhõive määra.
Alamprogrammi eelarve maht on 28 559 100 krooni.
Tööturukoolitus ja tööpraktika:
Tööturukoolituse ja tööpraktika alamprogrammi sihtgrupiks on riskirühmadesse mittekuuluvad tööealised töötud.
Tööturukoolituse ja tööpraktika korraldamise koondumine suurlinnadesse ning maakonnakeskustesse on oluliselt vähendanud kaugemal elavate inimeste võimalusi tööturuteenuseid kasutada.
Alamprogrammi eesmärk on tagada parem juurdepääs erialaste oskuste omandamisele läbi inimese vajadusi arvestava stipendiumite ning sõidu- ja majutustoetuste süsteemi.
Alamprogrammi eelarve maht on 45 895 000 krooni.
Paindlikud töövormid:
Paindlike töövormide alamprogrammi raames töötatakse välja ja levitatakse teavitusmaterjale, mis suurendavad töötajate ja tööandjate teadlikkust kaugtöö, osaajaga töö ja paindliku tööaja võimalustest. Teavitamine aitab tööturule kaasata inimesi, kellele mingil põhjusel (hoolduskohustus, õppimine, puue, vanemaealised) ei ole võimalik töötada tavakorras.
Tööturuamet piloteerib kaugtöövormi oma asutuses viies Tööturuameti infotelefoni Hiiumaale kaugtöökeskusesse.
2008-2009 eelarve on 342 240 krooni.
Tööturul mitteaktiivsetele isikutele:
Tööturu osapoolte teadlikkuse tõstmine.
Mitteaktiivsete isikute „ülesleidmine“ koostöös kohalike omavalitsuste ja teiste institutsioonidega. Tugevdatakse koostööd erinevate asutuste vahel.
Igas maakonnas viiakse läbi mitteaktiivsetele suunatud teavitusüritusi, levitatakse teavitusmaterjale, avaldatakse artikleid, mis tutvustavad erinevaid võimalusi tööellu sisenemiseks.
Olemasolevate teenuste laiendamine ja uute teenuste piloteerimine.
Lisaks teistele Tööturuameti poolt pakutavatele teenustele pakutakse programmi raames 6-kuulist tööharjutuse teenust.
Tööturuameti uue teenusena piloteeritakse mitteaktiivsete isikute aktiviseerimist grupinõustamise kaudu, mille käigus tööd otsivad isikud käivad Tööturuametis iga päev kohal (abistatakse tööotsimisel, julgustatakse tööandjaga ühendust võtma jne.)
Piloteerimisel on transporditeenus neile inimestele, kes osalevad Tööturuameti tööotsingukoolitusel ja kellel ei ole võimalik puuduliku transpordiühenduse tõttu tööotsingukoolitusel osaleda.
Uue teenusena pakutakse 2009 aastast tööleidnutele järelnõustamist, mis on mõeldud neile, kes on pärast pikka töötuse perioodi töö leidnud, kuid kellel on oht uuesti tööturult välja langeda.
Mitteaktiivsete hõivesse toomiseks arendatakse edasi juhtumikorralduse põhimõtet. Eraldi teenustena pakutakse rehabiliteerimisteenuseid (sh võõrutusravi toetamine, sõltuvuste osas nõustamine, psühholoogilise teenuse pakkumine), et tagada inimeste senisest tulemuslikum tööturule pääsemine.
Alamprogrammi raames käsitletakse eraldi sihtgrupina vanglast vabanenuid ja kinnipidamiskohas viibivaid inimesi, kes lähiajal vabanevad, pakkudes neile nõustamisteenust kinnipidamisasutuses.
2008-2009 eelarve 100 148 510 krooni. Teenustel saavad osaleda ka need isikud, kes ei ole töötuna arvel.
