Uuringu üks autoritest Reelika Leetmaa peab tulemust ootuspäraseks ja piisavaks. “Seitse protsenti rakendunuid on päris hea näitaja. Arv on enam-vähem samal tasemel kui Kesk- ja Ida-Euroopa riikides,” ütles Leetmaa. “Samas isegi parem kui Lääne-Euroopa riikides, kus mitmed uuringud on näidanud, et koolitusel ei pruugigi mõju olla.”

Uuringust selgus, et sugugi mitte kõik, kes tahaksid ja peaksid tööturukoolitust saama, selleni ei jõua. Näiteks nõudsid tööhõiveametid ligi viiendikult koolitusele pääsenutest töökoha olemasolu. Ning selle puudumise tõi koolitusest ilmajäämise põhjusena välja ligi üheksa protsenti vastanutest. Autorite hinnangul toimub tööhõiveametites vähemalt osaline aktiivsemate töötute väljanoppimine ehk koore riisumine tööturule.

Kaks aastat tagasi tööhõive-ameti kaudu ümberõppekursustele püüelnud töötu Eha Naarits ütles, et temal tuli ametnikke lausa manguda. “Pikalt pidin selgitama, et 50-aastane inimene on samuti väärt koolitust. Nad nõudsid, et mul oleks juba ette teada, kuhu tööle lähen. Aga ma otsisin tööd ja selleks ka kursuseid tahtsin,” ütles Naarits. Tema sõnul põhjendasid ametnikud koolitusele mittepääsemist väheste kohtade ja paljude tahtjatega.

“Arenguruumi, kuidas koolitust veelgi paremini teha, on küllaga,” hindas olukorda Leetmaa. “Töötõendi olemasolu küsimine näitab tõesti seda, et tööhõiveametites toimus koolituse jaoks n-ö paremate töötute väljaselekteerimine, vähemalt siis osaliselt. Neil, kellel koolitust kõige rohkem vaja, ei pruugi seda saada.” Leetmaa sõnul näitab teiste riikide kogemus, et säärane koore riisumine tööturu olukorrale kasu ei too ja kõigil peaks olema võrdsed võimalused koolitusele pääseda.

Tööturuameti avalike suhete nõuniku Erko Vanatalu sõnul on olulisem koolituse andmise printsiip just see, et koolitust saaksid need, kellel on reaalne võimalus tööturul läbi lüüa. Niisugune lähenemine tuleneb ka vahendite piiratusest – ei ole mõistlik raisata piiratud ressurssi, ütles ta.

“Töötud soovivad tihti ainult n-ö populaarseid koolitusi, näiteks IT-alaseid, keelekursusi või raamatupidamist. Ei ole otstarbekas koolitada juurde raamatupidajaid, kui tööhõiveametites on töötuna arvel mitmeid raamatupidaja kvalifikatsiooniga inimesi,” selgitas Vanatalu.

Poliitikauuringute Keskus PRAXIS küsitles 1968 eelmisel aastal tööturukoolitusel osalenud inimest.