Töövõimereformi audit: tugiisikuid on vähe, infosüsteem on kehv, tööõnnetusi ei ennetata

 (16)

Töö-ja karjäärimess Kultuurikatlas
Töö-ja karjäärimess KultuurikatlasFoto: Karin Kaljuläte

200 miljonit eurot maksvat töövõimereformi auditeerinud riigikontroll leidis, et riik on uue süsteemi rakendamiseks valmis vaid osaliselt. Audit tuvastas palju probleeme, nagu näiteks tugiisikute kroonilise puuduse ja infosüsteemi puuduliku hädalahenduse.

Töövõimereformi, ehk töövõime hindamise ja toetamise uue süsteemi loomiseks ja rakendamiseks on aastatel 2014–2020 arvestatud 199 miljonit eurot. Sellest moodustab Euroopa Liidu raha 169 miljonit eurot ning riigi- ja töötukassa eelarvest kulub kokku 30 miljonit eurot.

Osa plaane täidetud

Riigikontrolli hinnangul on nüüdseks arendatud välja võimekus hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid.
Töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub aga sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka, märkisid audiitorid. Samuti pole valitsused audiitorite sõnul viimase 25 aasta jooksul suutnud luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi.
Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet on riigikontrolli hinnangul seatud plaanide elluviimisega toime tulnud ning alates 2016. aastast on laabunud pakutavate teenuste (nt rehabilitatsioon, kaitstud töö) osutamine ja abivahendite saamine.
Sellele on kaasa aidanud personali ettevalmistamine. Näiteks on kõik 232 töötukassa nõustajat läbinud töövõimekaoga inimeste juhendamiseks vajaliku baaskoolituse ning nendest 48 on saanud põhjalikuma väljaõppe.
Märkimisväärselt on audiitorite teatel paranenud abivahendite kättesaadavus, sest neid hakkas 15 maavalitsuse asemel pakkuma sotsiaalkindlustusamet. Tänu sellele on kadunud järjekorrad ning töövõimekaoga isikud saavad abivahendi üldjuhul ettenähtud 30 päeva jooksul.
Töötukassa on kõikides maakondades valmis töövõimet hindama, sest kõikjale on leitud vajalikud inimesed ning piisavalt arste on koolitatud uut hindamismetoodikat kasutama. Kui mõni arst peaks hindamistööst loobuma, siis on Tartu Ülikool kohustatud uue arsti välja õpetama.

Tööandjad ei taha töövõimekaoga inimesi

Seotud lood:

Tööandjate valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata on riigikontrolli teatel väike. Reformi elluviimisel tuleb silmas pidada, et isegi kui töövõimekaoga isik on saanud riigilt vajalikke teenuseid ning igakülgset abi, sõltub tema tööle saamine tööandja valmisolekust teda palgata.
Auditist selgus, et tööandjate valmisolek selleks on osaline: töövõimekaoga inimesi oli valmis tööle võtma 31% tööandjatest. Selleks ei näinud võimalust 44% ning ülejäänud tööandjad ei osanud seisukohta võtta.
Tööandjate esindajate sõnul on esimene takistus see, et töövõimekaoga inimeste oskused ja kvalifikatsioon ei vasta vajadustele.
Lisaks kuuluvad praegu mittetöötavate töövõimetuspensionäride hulka pigem inimesed, kellel on ulatuslikum töövõimekadu, keerulisem diagnoos (nt psüühikahäire) ning puudub tööharjumus. Seega on nende ettevalmistamine tööle minekuks keerukam ja pikaajalisem, teatas riigikontroll. Samuti tuleb nende inimeste puhul töökeskkonda tõenäoliselt enam kohandada.
Ka sotsiaalministeerium on möönnud, et üks suurem risk töövõimereformi õnnestumisel on tööandjate vähene valmisolek vähenenud töövõimega inimesi senisest suuremal määral tööle võtta.

Tugiisikuid on palju vähem kui vaja

Omavalitsustel on raske tugiisikuid leida, nende palgad väga väikesed, avastas riigikontroll. Teine suur takistus reformi õnnestumisel on omavalitsuste erinev võimekus pakkuda töö otsimist ja tööl käimist toetavaid sotsiaalteenuseid.
Mitu omavalitsust ei suutnud juba enne reformi vajalikus mahus teenuseid osutada. Näiteks on pea veerandis omavalitsustest võimalik saada endale vajaduse korral isiklik abistaja ja ligi pooltes omavalitsustes tugiisik.
Vajadus sellise abi järele on aga suurem ja kasvab töövõimereformi käigus veelgi – isiklikku abistajat vajavate hulk suureneb keskmiselt 60 ning tugiisikut vajavate hulk 50 protsenti.
Omavalitsusliitude hinnangul on isiklike abistajate leidmine probleem eelkõige maapiirkondades, sest seal on neid vähe või peaaegu polegi. Sobivate inimeste leidmist pärsib ka väike palk, mida tugiisikule või isiklikule abistajale makstakse.

Tööõnnetuste ennetamisega ei tegeleta piisavalt

Riigikontrolli hinnangul on võtmetähendusega töövõimekao ärahoidmine, sh tööõnnetuste hulga vähendamine ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine.
Kuigi on tähtis, et riik valmistab töövõime kaotanud isikuid ette tööle minekuks ning abistab neid töö leidmisel, on see üldjuhul tegelemine tagajärjega. Riigikontrolli hinnangul saab töövõimereformi pidada edukaks siis, kui selle käigus luuakse süsteem, kus suudetakse töövõimekadu ennetada.
Audit näitas, et seni pole ettevalmistustööde käigus sellise süsteemi väljatöötamisega tegeletud. Samal ajal oli 2016. aasta viimase kümnendi tööõnnetusterohkeim.
Peamine põhjus on tööinspektsiooni hinnangul see, et Eesti tööandjad on töökeskkonnanõuete täitmisesse ja töökeskkonna edendamisse panustamisest vähesel määral huvitatud. Kui tööandjale kaasneb kulu, mis tuleb kanda oma taskust, siis tööinspektsiooni kinnitusel pigem seda kulutust ei tehta, isegi kui töötingimused võivad kahjustada töötaja tervist.
Kuni ei rakendata ennetussüsteemi ning põhitähelepanu kulub tagajärgedega tegelemisele, ei ole võimalik kulusid kokku hoida. Raha selliste kulude katmiseks tuleb ravi-, pensioni või töötuskindlustussüsteemi kaudu kõigilt maksumaksjatelt, teatas riigikontroll.

Infosüsteem on hädalahendus

Riigikontrolli teatel on infosüsteemina kasutusel hädalahendus, kus on osa andmeid üldse puudu ja osa andmete kvaliteet on kehv.
Esiteks ei saadud ettevalmistustööde käigus töövõime hindamise infosüsteemi planeeritud kujul tööle. Teenuste ja toetuste andmete vahetamiseks vajalik infosüsteem SKAIS 2 ei valminud õigeks ajaks 2016. aasta lõpus ning viivituse tõttu töötati välja ajutine lahendus vana infosüsteemi SKAIS 1 juurde. See on tekitanud 1,2 miljonit eurot lisakulu, kuid ei ole lahendanud kõiki probleeme.
Näiteks ei võimalda kasutuses olev lahendus teha masspäringuid pensioniandmete kohta, mida töötukassal on vaja, et maksta õigesti välja töövõimetoetusi. Selle tagajärjeks võivad olla alusetud väljamaksed.
Lisaks ei saa tervise infosüsteemi toel umbes pooltel juhtudel töövõimet hinnata, sest infosüsteemis on osa andmeid puudu ning olemasolevate andmete kvaliteet on kehv. Seetõttu tuleb tervishoiuasutustelt ja arstidelt andmeid juurde küsida. Nii aga kasvab töötukassa halduskoormus ning inimene peab töövõime hindamise otsust kauem ootama, nentis riigikontroll.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare