Potanin on alati kuulunud Venemaal võimuladvikusse. 1961. aastal sündis ta Moskvas kõrgel positsioonil olevasse kommunistlikusse perekonda. Pärast rahvusvaheliste majandussuhete õpinguid läks Potanin tööle Nõukogude Liidu väliskaubandusministeeriumisse. Ta astus oma isa jälgedes.

See, mida ta seal kõrva taha pani ning keda tundma sai tuli talle 1990ndatel vägagi kasuks. Liidu lagunemisel lahkus mees ministeeriumist. Ta asutas 10 000 dollariga ettevõtte Interros VEA, mis oli siis vaid väliskaubandusalast nõu andev konsultatsioonifirma. Siis algas Venemaal erastamine ning ühtäkki, 1992. aastal, oli Potanin üks esimestest, kes avas riigis erapanga. Seda tegi ta koos äripartner Mihhail Prohhoroviga.

See äritandem hakkas nüüd oma mõjuvõimu ja haaret laiendama. Nad astusid nii metallide kui energeetika maailma.

1995. aastal soovis Venemaa valitsus lahti saada ettevõttest Norilsk Nickel. Korraldati oksjon. See meeletu konglomeraat tõi aastas sisse 400 miljonit dollarit. Oksjoni alghind oli 170 miljonit ning protsessi hakkas läbi viima Prohhorovile kuuluv pank. Tuli kaks pakkumist. Neist kõrgem, 355 miljoni dollariline diskvalifitseeriti koheselt tolle sama panga poolt. Järele jäi vaid üks pakkumine, Interros Groupi oma. See oli 170,1 miljonit dollarit. Niisiis said Prohhorov ja Potanin väga vägeva ettevõtte omanikeks.

Potaninist oli nüüd saanud asepeaminister, kelle vastutusalas oli suur osa erastamisprotsessidest. Oksjoneid aina toimus ning Interros sai endale muuhulgas Sidanko naftaettevõtte ning lisaks ka laeva- ning teraseettevõtte.

Potanin ütles 2012. aastal Reutersile kõike seda kommenteerides nii:

„Paljud ütlevad, et erastamine oli ebaaus: see on tõesti nii - see oli ebaaus. See on fakt: mõned inimesed said rikkaks ja teised ei saanud. Ebaaus ei tähenda veel seda, et see oleks ebaseaduslik. See oli paratamatult ebaaus."

Norilski Nickeli käive kasvas mühinal ning kui ettevõte lõpuks börsile läks, siis olid Prohhorov ja Potanin juba meeletult rikkad. Interros kasvatas veelgi oma haaret - siseneti meediaärisse, jaekaubandusse ning kinnisvaramaastikule.

2007. aastal läksid kahe sõrba Potanini ja Prohhorovi teed lahku. Põhjuseks ületamatud erimeelsused. Potaninile jäi Interros, aga investeeringud löödi pooleks. Kohe sai Potanini varandus veel ühe löögi - tuli globaalne majanduskriis. Mehe varanduse väärtus kahanes „vaid" 2 miljardi dollari juurde.

Lahutus Prohhorovist ei olnud mehele aga kõige kallim. 2014. aastal lahutas mees oma 30 aastat kestnud abielu. Selleks ajaks oli tema vara väärtus taas umbes 15 miljardit dollarit. Eksabikaasa Natalia nõudis poolt sellest summast. See oleks maailma ajaloo kõige kallim lahutus. Täna arutatakse asja veel kohtutes. Potanin on aga vahepeal taas abiellunud, endise alluvaga, kellega neil on ka abieluväliselt sündinud laps.

Potanini advokaadid on öelnud, et nad on Nataliale pakkunud 50 miljonit dollarit, kinnisvara Moskvas, Londonis ja New Yorgis ning kopsakat igakuist hüvitist 250 000 dollari näol. Natalia ei ole aga enda sõnul sellist pakkumist saanud.

Mida iganes kohtukull otsustab, ei ole Potaninil aega muretsemiseks. Ta saab lõõgastuda oma kahel jahil - 76-meetrisel Anastasial või 88-meetrisel Nirvanal.

Selline on siis sisevaade Venemaa ühe jõukama ja mõjukama mehe ellu.