Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA), Autoettevõtete Liit (AEL) ja Eesti Õliühing (EÕÜ) paluvad ühisavaldusega komisjonides arutluse alla võtta Eesti veonduse ja transpordi olukord, mis praeguses maksu- ja majanduskeskkonnas ei ole jätkusuulik ning ei suuda enam konkureerida naaberriikide tunduvalt soodsamate tingimustega.

Avalduses märgitakse, et ilmekaimaks näiteks ja suurimaks ohumärgiks on veondus- ja laondussektori ettevõtete hüppeliselt kasvanud maksuvõlg - 2017. aasta esimesel poolel on ettevõtete maksuvõlad kasvanud keskmiselt üle 65 protsendi. See on selge märk, et sektori tervis ei ole korras. Konkurentsis püsimiseks on ettevõtted sunnitud otsima säästlikumaid lahendusi ja seda meie lähinaabrite juurest. Kõrgete aktsiiside tõttu on ainult käesoleva aasta jooksul Eesti asemel välisriikides tangitud hinnanguliselt 100 miljonit liitrit kütust. Juba järgmisel aastal tõuseb see number 130-160 miljoni liitrini. See tähendab 49 miljonit eurot riigile kaduma läinud maksuraha käesoleval aastal ning liitude hinnangul kuni 79 miljonit eurot tuleval aastal. Võrdluseks suhkrumaks, millega loodeti, enne selle ära jätmist, koguda 2018 aasta eelarvesse kõigest 15 miljonit eurot.

Kõrgemad aktsiisid ja kütuse hinnad on ka mitmes teises riigis, kuid enamasti pakub siis riik (nt. Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Sloveenia, Hispaania) veofirmadele maksuerisust või -tagastust, et hoida oma veoettevõtteid tankimas kodumaal ja meelitada sinna ka välismaised ettevõtted. Nii ei kaota riik kümneid miljoneid maksuraha, vaid teenib lisa ka transiidi pealt.

Täna on Eesti ja Läti kütusehinna erinevus 10-13 s/L. Kui rakendada aktsiisi osalist tagastamist veoettevõtetele suurusjärgus 10 s/L, siis on juba tõenäoline, et nad tuleksid oma tankimistega Eestisse tagasi. Ühtlasi tooks see ainult 2018. aastaga riigieelarvesse tagasi 50-60 miljonit eurot.

Uuest aastast kehtima hakkav teekasutustasu veoautodele pitsitab taas pigem Eesti ettevõtteid. Eestis on teekasutustasuga maksustatavaid sõidukeid registreeritud umbes 30 000, samas puudub ülevaade kui palju mujal registreeritud veokeid Eesti riigi piiri ületavad. Selliste puudulike andmetega ei ole võimalik prognoosida maksustamisest loodetavat tulu ja vähendatakse Eesti veondussektori konkurentsivõimet veelgi.

Ühisavaldusega nõutakse, et riik taastaks Eesti veondussektori konkurentsivõime. Esimeseks sammuks peaks olema kütuseaktsiisi määra langetamine, et väheneks ebavõrdsus naaberriikide veoettevõtetega võrreldes. Alternatiiviks on maksuerisuse või -tagastuse kehtestamine veoettevõtetele. Kindlalt tuleb paika panna hoovad, mis suudaks ka reaalselt tagada, et teekasutustasu ei võetaks ainult Eesti ettevõtjate taskust vaid seda hakkaksid reaalselt tasuma ka välismaised Eesti teede kasutajad.

Eesti asub Euroopa südamest jätkuvalt 2000 km kaugusel ja suure hulga Eesti ettevõtete konkuretsivõime väheneb seda enam, mida kallimaks me oma ühenduse pidamise teeme.