Triljonärid suure õnne tõttu: saage tuttavaks maailma kõige mõjuvõimsama perekonnaga
Saudi Araabias elab üle 30 miljoni inimese, väike protsent neist elab väga luksuslikku elu. Sellist elu, mida me ei oska ettegi kujutada. Ja suur osa sellest rikkusest on ühe väga suure perekonna käes. Neil on käsutada sõna otseses mõttes triljonid dollarid.
Järgnevad lõigud võivad vahele jätta need, kes ajaloost ei hooli. Kuid just ajalugu on see, mis annab kõigele järgnevale mõtte ja sisu.
Saudi Araabia esimene dünastia loodi 1744. aastal Muhammed bin Saudi poolt. See juhtus ajal, mil suurt osa regioonist omas Ottomani impeerium (tänane Türgi). Muhammad bin Saud kogus meeletut populaarsust ning võimu pärast seda, kui ta ühendas väed toonase usuliidri Muhammed ibn al-Wahhabiga. Koos loodi uus poliitiline liikumine nimega Wahhabism, mille aluseks oli Sunni islami puritaanlik vorm. Algselt asusid nad tänase Saudi Araabia pealinna Riyadhi linna territooriumile, kuid siis hakati laienema üle kogu tänase Saudi Araabia. See kõik kestis 1818. aastani, kui peale tungisid Egiptuse-päritolu Ottomanid. Al Saudi klann võitles järgmised 50 aastat rivaalitseva perekonnaga ning nad pidid lõpuks tunnistama kaotust. Nad saadeti eksiili riiki, mida täna tuntakse Kuveidina.
Siis tuli pildile Muhammad bin Saudi lapse-lapse-lapse-lapselaps, kes sai tuntuks nime all Ibn Saud. Ta võttis koos pereliikmetega kontrolli Riyadhis. Ta võitis inimeste poolehoiu, sest soovis Ottomanid riigist välja saata ja Araabia taas liita.
Ottomanid võitlesid 1916. aastal ka Esimeses maailmasõjas brittide vastu. Et Ottomane nõrgestada, toetasid britid Ibn Saudi, et see saaks luua ühtse Araabia riigi. Järgmise kümne aasta jooksul võitles Ibn Saud nii riigisiseste kui -väliste jõududega, kes tema plaanide vastu olid.
1926. aastal kuulutas mees end Hejazi kuningaks. See piirkond asub Araabia lõunaosas. Aasta hiljem kuulutas ta end ka Araabia keskregiooni, Nejdi, kuningaks.
1930ndal aastal said Ibn Saudi väed pärast kahe-aastast rasket võitlust võidu oma suurima rivaali üle. Ibn liitis Hejazi ja Nejdi ning sellest sai Saudi Araabia kuningriik. Ta lasi ka hukata kõik endise rivaalklanni meessoost isikud. 23. septembril 1932. aastal kroonis mees end ise Saudi Araabia kuningaks.
Maailma vaeseim riik
Ibn Saud oli saavutanud selle, mida tema esivanemad olid 150 aastat tagasi soovinud. Oli aga üks väga suur mure - kaua kestnud sõja tõttu oli riik pankroti äärel. Lisaks oli suur osa riigist kõrbe all ehk elamiskõlbmatu. Maailmas aga oli Suure depressiooni aeg ning see mõjus laastavalt turismile, mis riiki veidigi pinnal hoidis.
Musta kulla avastamine
Ibn Saud ja tema perekond olid meeleheitel. Neil oli vaja mingit päästerõngast ning siin loodeti naftale. Esimene maailmasõda näitas, et nafta on kindasti kõige olulisem looduslik ressurss planeedil Maa. Tol ajal oli maailma juhtiv naftariik USA, Lähis-Ida maapõuest ei olnud seni leitud suuri nafta-koguseid. Üldine arvamus oli, et Saudi Araabias naftat ei leidu. See arusaam takistas omakorda ettevõtteil, kes oleks olnud huvitatud naftat otsima, saada pankadest selleks tegevuseks laenu.
Kuid rahvapärimus rääkis siiski seda, et siin-seal külakestes oli nähtud musta ollust maast välja pritsimas. Nii otsustas riik koostöös ameeriklaste Standard Oili ja Texase ettevõttega CALTEX hakata naftat puurima väikeses ida-Saudi külas Dammamis. See oli 1935. aasta.
Maailma muutev avastus
Aastaid saatis otsinguid ebaedu, kuni CALTEX tegi avastuse, mis muutis Saudi Araabia, Lähis-Ida ja kogu maailma täielikult.
1938. aastal leiti Dammamist naftat. See oli meeletu õnn, kuid riigijuhtidel ei olnud aimugi, kui palju naftat seal on ning kas see jääb ainsaks leiukohaks.
Siis sekkus mängu Jean Paul Getty, Ameerika naftaparun. Ta otsustas 1949. aastal teha hullumeelse sammu ning pani mängu 9,5 miljonit dollarit isiklikku raha, et saada Saudi Araabia idaosas 60-aastane nafta otsimise ja puurimise luba. Lisaks kulutas ta 30 miljonit (tänapäeval 300 miljonit dollarit) isiklikku raha, et musta kulda leida.
1953. aastal tasus risk kuhjaga ära. Sellest „kasutust maalapist" sai ühtäkki paik, kust hakati puurima 16 miljonit barrelit naftat aastas. Gettyst sai tänu Araabia naftaväljale maailma esimene miljardär (kui me inflatsiooni ei arvesta).
Vahepeal oli avatud ka Ghwari naftaväli, mis alustas tegevust 1951. aastal. See on maailma suurim toornafta maardla. Eeldatakse, et siit võib kokku puurida 75 kuni 83 miljardit barrelit naftat. Täna on maailma 30-st suuremast naftamaardlast kuus Saudi Araabia pinnal.
Kujuteldamatu rikkus
Nagu arvata võib, kasvas Saudi Araabia 50 aastaga väga kiiresti üheks maailma suuremaks, jõukamaks ja mõjuvõimsamaks riigiks. Ibn Saud juhtis riiki kuni surmani, 1953. aasta novembris. Ta jättis endast maha 36 poega (kokku sündis talle 45 poega, aga 9 suri enne täiskasvanuikka jõudmist). Tütreid oli tal teadmata arv, naisi aga 22.
Kuningakroon jõudis käia nelja poja peas enne kui jõudis tänase kuninga Abdullah bin Abdul Azizi pähe. Kuningapere on tema valitsemise ajal kasvanud sedavõrd, et rikkusest on erineval ajal osa saanud kokku ligi 15 000 inimest - printsid, vennad, onupojad, abikaasad jne.
Täna kontrollib see suurpere kokku ligi 1,4 triljoni dollari suurust varandust. Arvatakse, et valdavat osa sellest kontrollib vaid 2000 inimest. Kuningas Abdullahi enda vara väärtus on 18 miljardit dollarit, millega ta on täna maailma rikkuselt 58. inimene. Temast ees on kuninga vennapoeg prints Alwaleed Bin Talal Alsaud 30-miljardilise varaga (maailma rikkuselt 19. inimene).
Kõik kuningakoja liikmed saavad igakuist stipendiumit. Summa sõltub sellest, kui kaugel sa sugulusliinis kuningast oled. Kauge haru liige võib saada umbes 800 dollarit kuus, aga väga lähedased inimesed isegi kuni mitu miljonit dollarit kuus. Nagu iga suure ettevõtte puhul, makstakse ka siin igal aastal boonuseid sõltuvalt lõppenud aasta tulemustest. Boonustena jagatakse välja 20 kuni 40 miljardit dollarit aastas.
Selle raha eest ostetakse ülikalleid jahte, eralennukeid, saari, häärbereid, juveele jpm. Naftatulust ehitatakse aga ka paleesid, haiglaid, pilvelõhkujaid, staadione jne. Riiklikku fondi on tänaseks pandud 757 miljardi dollari eest naftaraha. Seda on täna hea kasutada teiste riikide mõjutamiseks.
Loe sellest lähemalt siit.
Läheb keeruliseks
Kuningas Abdullah on täna 90-aastane ja tema tervis on väga halb. See on tekitanud küsimuse - mis saab siis, kui kuningas sureb. Saudi kuninglike seaduste järgi peaks kroon üle minema Ibn Saudi järgmisele pojale, mitte mõnele Abdullah' pojale. Seega peaks see minema kroonprints Salmanile, kel vanust 79 aastat. Kuid ka temal on viimasel ajal olnud probleeme tervisega. Ning eelmise aasta märtsis nimetas Abdullah oma „ase-pärijaks" („deputy heir") noorema venna Muqrini. See uus tiitel tähendaks justkui, et mehest saab Abdullah' surma korral ka uus kuningas. Aga see oleks väga suurt pahameelt tekitav samm. Lisaks on tekkinud küsimus, kas Muqrinil üldse on alust troonile tõusta.
Nimelt ei olnud tema ema kunagi ametlikult Ibn Saudiga abielus. Teiseks on teada, et tema ema oli Jeemenist pärit konkubiin (naine, kes elab mehega koos, aga on nö alama astme naine, kel ei ole samu õigusi nagu tema abikaasal (abikaasadel)). Karmilt öelduna - ta oli Ibn Saudi seksiori.
Ibn Saudi esmased järeltulijad surevad niisiis mingil hetkel ära. Kes iganes saab uueks kuningaks loob tõenäoliselt täiesti uue vereliini tulevastele kuningatele. See kõik tähendab, et järetulija valimine saab olema väga keeruline ja pingeline.
Mõelge ise. Olete olnud Ibn Saudi poeg ning teate, et mingil hetkel võib teist saada kuningas. Kui nüüd üks generatsioon ära sureb, siis ei ole alles ühtegi Ibn Saudi poega. Uuel kuningal on uued pojad ning neile on garanteeritud meeletud stipendiumid, võib-olla tulevikus ka kuninga tiitel. Samal ajal kaotasid selle võimaluse aga sajad onupojad, sest nende isa ei valitud kuningaks. Rõõmsad need onupojad ei ole.
Selline on siis Saudi kuningakoja ajalugu ja tänapäev - triljonärid tänu suurele õnnele ning maailma elu-olu täna väga oluliselt mõjutavad tegelased.
