Loik tõdes Ärilehele, et LNG kasutamine on täna iga naftahinna juures odavam ainuüksi maksude tõttu.

"Kas kokkuhoid on lõpuks 50%, 30% või 25%, sõltub konkreetsest laevast. Selleks ongi vaja tellida projekt ja teha tasuvusarvestused," lisas ta.

"Tol hetkel ei olnud võimalik teha otsust ehitada LNG kütusel töötavaid laevu, kuna sadamates puudus ja puudub ka täna taristu veeldatud gaasi käitlemiseks suurtes kogustes," selgitas Loik otsust panna laevad sõitma diiselkütusega.

"2014. aastal polnud ka selge, kas ja millal LNG terminalid, mis tagaks stabiilse hinna ja tarned, Eestisse võiksid tulla," lisas ta.

Siiski on laevad ehitatud LNG kasutamise valmidusega, mis tähendab siiski vaid selleks vajalike kütusemahutite olemasolu, sest praegused mootorid ei ole võimelised veeldatud gaasiga töötama. Tahtmise korral on võimalik kunagi laeva mootorid välja vahetada, kuid see tähendaks mitmetesse miljonitesse ulatuvat kulu.

"Kõige problemaatilisem selleks mitte projekteeritud laevade hilisemal LNG-le viimisel on kütusemahutite paigaldamine. Kuna LNG vajab spetsiaalset, tavakütuse mahust ca 2,5 korda suuremat tanki, siis sellise hilisem paigaldamine on võimalik ainult kaubaruumi arvelt," ütles Loik.

"See on suurim probleem konventsionaalsete laevade ümberehitamisel veeldatud gaasile. Meie parvlaevade puhul ei oleks see olnud võimalik ega majanduslikult mõttekas. Samuti on kahel kütusel töötamise efektiivsus liiga väike ja investeeringu tasuvusaeg pikk," lisas ta.