Pärast seda kui Venemaa teatas rohkem kui aasta tagasi, et tõstab Valgevenele müüdava gaasi hinna 2011. aastaks Euroopa tasemele, hakkas Minsk mõtlema alternatiivsetele energia hankimise võimalustele. Seni on Venemaa odava gaasiga sisuliselt Valgevene majandust doteerinud.

Möödunud aasta novembris kirjutas Valgevene president Aljaksandr Lukašenka alla korraldusele, et energiajulgeoleku kindlustamiseks peab riik ehitama oma tuumajaama.

Valgevene esimese oma tuumajaama kavandatav võimsus tuleb 2000 MW. Esimene reaktor peab valmima juba 2016. aastal ning teine 2018. aastal.

Tuumajaama projekteerimiseks ning ehitamiseks loodi eraldi firma BelNIPlenergprom, mis on oma tööga jõudnud niikaugele, et peaks aasta lõpuks juba kinnitama konkreetse koha, kuhu tulevane tuumajaam püstitatakse. Praegu käib valik kolme koha vahel, mis asuvad Valgevene põhja- ja idaosas, tõenäoliselt rajatakse jaam Magiljovi oblastisse Venemaa piirist vaid 30 kilomeetri kaugusele Kukšõnava küla lähedale keset pakse metsi.

Odavam energia

Rahvusvaheline aatomienergiaagentuur IAEA on juba lubanud olla abiks projekteerimisel ning spetsialistide koolitamisel. Seejuures kavatseb Valgevene praeguste plaanide järgi tuumajaama ehituse, tehnika ja suurema osa spetsialiste osta Venemaalt, nagu ka vajaliku tooraine, mis jätab Valgevene ikkagi Venemaast sõltuma. Septembri keskel teatas Lukašenka, et loodab tuumajaama rajamisel teha koostööd Skandinaaviamaadega. Varem on juttu olnud ka koostööst Leeduga.

Praegu toodab Valgevene 95 protsenti oma elektri- ja soojusenergiast Venemaa gaasist. Tuumajaam peab tulevikus katma veerandi Valgevene energiavajadusest. Valgevene ametnike arvutuste järgi hakkab tuumajaam elektrienergiat tootma 20 protsenti odavamalt kui muud allikad. Tuumajaama ehitamine on Valgevene jaoks väga hell teema, sest just Valgevene sai 1986. aastal Tšernobõli tuumajaamas juhtunud katatsroofi pärast kõige rohkem kannatada. Kuigi kohaliku nimega Tšornobõl asub Ukrainas, on sealt Valgevene piirini vähe maad ning tuul puhus õnnetuse ajal just Valgevene poole. Katastroofi tagajärjel õhku paiskunud radioaktiivsest ainest sadas 70 protsenti maha Valgevenes, saastates ligi veerand riiki.

Ametlik ajakirjandus teeb Valgevene rahvale tugevat propagandat tuumajaama positiivsest mõjust, kinnitades pidevalt, et selle rajamises pole ohtu.