TTÜ doktoritöö: Tallinna ja Helsingi digitaalne ühendamine on sama vaevanõudev kui tunneli ehitamine

 (19)
Ralf-Martin Soe. Finest TWINS projektijuht
Ralf-Martin Soe. Finest TWINS projektijuhtFoto: Karin Kaljuläte

Ralf-Martin Soe kaitses TTÜ-s doktoritööd, mis tutvustab digitaalsete kaksiklinnade potentsiaali Tallinna ja Helsingi näitel ja pakub seega ettevõtetele võimaluse kiiremaks kasvuks. Kui suudaksime luua esimesena digitunneli Tallinna ja Helsingi vahel, eelisarendame uut majandust. Kui fokusseerime ainult füüsilistele arendusele, siis eelisarendame ehitussektorit, kirjutab Soe.

Siiani on kaksiklinnade analüüsi fookus olnud peamiselt sellel, kuidas linnasid paremini ühendada füüsiliselt, näiteks transpordiühenduste kaudu, ja selleks on ka mitmeid programme käivitatud.

Minu doktoritöö uuris, kuidas linnasid saaks ühendada digitaalselt, eesmärgiga pakkuda ühiseid e-teenuseid ning vahetada andmeid reaalajas. Kuna IKT valdkond on tehnoloogiliselt mitmekesine, näitab senine kogemus, et isegi lähedal paiknevatel linnadel nagu Helsingi ja Tallinn on oht muutuda digitaalseteks saarteks, kus e-teenused töötavad ainult ühe linna sees, aga mitte linnade vahel.

Sadu erinevaid ja ühildamatuid standardeid

See tähendab, kaks digitaalsete tehnoloogiate kasutamise mõttes hästi arenenud linna võivad koos moodustada mitte-digitaalse regiooni, kus kõige efektiivsemalt töötavad analoogsed teenused ja ettevõtetest teenusepakkujad ei suuda kummalgi pool suureks kasvada, kuna meil on kaks killustunud digitaalselt turgu. IKT valdkonnas on sadu erinevaid standardeid, mis võib viia piltlikult olukorrani, kus ühes linnas on kasutusel vasakpoolne liiklus, aga teises linnas parempoolne ja seega omavaheline ühendus on raskendatud kui mitte võimatu. Sellisteks näideteks võib tuua Tallinna-Helsingi kontekstis mobiilse parkimise, ühistranspordipileti ostmise ja digitaalse allkirjastamise.

Kaksiklinn on tehnoloogiliselt võimalik

Seega, doktoritöö keskne küsimus on, kuidas ühendada Helsingi ja Tallinn virtuaalselt, luues ühise digitaalse regiooni. Tallinn ja Helsingi, kaks Euroopa liidu pealinna, asuvad 80-kilomeetri kaugusel, nende vahel on intensiivne kaupade ja inimeste liiklus (aastas toimub üle 8 miljoni reisi) ning mõlemad linnad tutvustavad end kui eesrindlikud digitaalseid lahendusi kasutavad pealinnad.

Töös tuuakse välja, et digitaalne kaksiklinn on tehnoloogiliselt võimalik, aga see ei ole isetekkeline. Teisisõnu, täielikult ühendatud digitaalne regioon eeldab väga suurt kokkulepet linnade ja riikide vahel selleks, et edukalt lahendada kõik organisatoorsed, õigluslikud, tehnoloogilised ja kultuurilised takistused ning luua efektiivseid stiimuleid ühisprojektideks. Lihtsustades, antud eesmärk on võrreldav ambitsiooniga luua Helsingi ja Tallinna vahel füüsiline ühendus tunneli näol, millest on viimastel aastatel järjest aktiivsemalt räägitud mõlemal pool Soome lahte ja mille maksumus ulatuks 18 miljardi euroni. Antud töö, omades neutraalselt positsiooni tunneli osas, väidab, et füüsilise tunneli kõrval või selle täiendusena, tuleks analüüsida ka võimalust luua hästitoimuv virtuaalne tunnel kahe linna vahel.

Teenuseid eksportida võimatu

Euroopa Liit põhineb neljal vabadusel, millest üks on teenuste vaba liikumine. On igati mõistlik eeldada, et see hõlmab ka digitaalsete kohalike teenuste vabalt liikumist Euroopa Liidu siseselt. Täna see kahjuks ei tööta, mis viib selleni, et kohalikud ettevõtted ei saa oma lahendusi teistesse linnadesse eksportida (või see on väga keeruline), kuna põrkavad vastu väga killustunud standardite ning õigusruumiga, mis sageli neid ei soosi.

Eesti IKT sektor on selgelt näidanud kiiret arengupotentsiaali ja on palju võitnud e-riigi arengutest, aga jäänud kinni tööjõumahukatesse lahendustesse. Oleme suures plaanis keskendunud eelkõige kohalikele käsitöölahendustele (nö programmeeristundide müügile), kuigi kiirtee jõukuse kasvuks on skaleeritavad, litsentseeritavad ning pakendatud tooted ja teenused. Kui tahame kiirendada ettevõtete kasvupotentsiaali, tuleb meil panustada sellesse, et luua tegelikult töötav digitaalset ühisturg kohaliku taseme e-teenuste osas, ainult nii saaks üks Eesti väikelinna nutikas ettevõte jõuda oluliselt efektiivsemalt ka teistesse linnadesse Euroopas ning miks mitte ka väljaspool.

Loe veel

Kui me suudaksime algatuseks luua digitunneli Tallinna-Helsinki vahel, siis tegelikult järgmine samm ehitada digitaalseid sildasid teiste linnadega on oluliselt lihtsam ja selle protsessi käigus saaksid meie kohalikud ettevõtted oluliselt kiiremini suuremaks kasvada ja sellega meie ühist jõukust kasvatada. Lisaks, digitaalset tunnelit arendades võimendame ja eelisarendame uut majandust, eelkõige IKT sektorit. Kui fokusseerime ainult füüsilistele arendusele, siis eelisarendame ehitussektorit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare