TTÜ professor: kavandatud kütuseaktsiisi tõus on väike, mõju jääb olematuks
See on suuresti raamatupidamise küsimus. Selles, et mingit maksu kasutatakse mistahes konkreetsel eesmärgil, puudub loogika. Maksud tuleks kehtestada nii, et nad põhjustaks võimalikult vähe kahju ning maksutulu tuleks avalikus sektoris kasutada valdkondades, kus see on kõige kasulikum.
Erinevatest maksudest laekuva tulu eraldamisel mingiks konkreetseks sihtotstarbeks ei ole mõtet. Äärmusliku näitena oleks siis näiteks Eestil vaja kehtestada üks maks algkoolide finantseerimiseks, teine maks tänavavalgustuse jaoks ja veel üks maks kaitsekulutuste katmiseks. Selline maksude eraldamine sihtotstarbeliseks rahastamiseks muudaks võimatuks valitsuse eelarve haldamise ning see takistaks reformide läbiviimist ja poliitiliste eesmärkide muutmist.
Kütuseaktsiisi tõstmise tagajärjed on väga otsesed. Need, kes sõidavad sõiduauto või veoautoga, maksavad suuremaid makse ning seetõttu proovivad vähem sõita või ostavad auto, mis kasutab vähem kütust. Valitsusele laekub küll rohkem maksutulu. Selles mõttes on kütuseaktsiisi tõusu mõju sarnane mistahes muu maksu tõusule.
Mõju kogu majandusele on väike nii kaua, kui maksutõus on mõõdukas. Võib-olla kasutatakse vähem autosid ja see võib vähendada ummikuid ja keskkonna saastamist, mis on üldiselt hea. Mõnede ettevõtete kulud võivad tõusta, kuid ka siin on mõju väike. Planeeritud kütuseaktsiisi tõus Eestis peaks järgmisel aastal tooma sisse 46 miljonit eurot, samas kui sisemajanduse kogutoodang (SKP) on eeldatavasti ligikaudu 22 miljardit eurot. Teisisõnu moodustab planeeritud maksutõus 2016. aastal 0,2% SKP-st. 2017. aastal moodustab maksutõus tõenäoselt 0,3% SKP-st. On ebatõenäoline, et planeeritud maksutõus mõjutaks oluliselt tootmist ja tööhõivet.
On kahte tüüpi makse. Ühed on laiapõhjalised maksud, nagu sotsiaalmaks, tulumaks, käibemaks. Majanduslikult aktiivsetel inimestel on keeruline majanduslikku käitumist muutes nende maksude maksmist vältida.
Ühte töökohta teise vastu vahetades peab ikka tulumaksu maksma, kartulite söömiselt riisi söömisele üle minnes peab ikka maksma käibemaksu. Majandusteooria kohaselt on laiapõhjalised maksud eelistatud, sest need maksud ei muuda inimeste käitumist ning ei pane inimesi tegema asju, mida nad tegelikult ei taha teha.
Teiste maksudega maksustatakse konkreetset toodet või majandustegevust. Üheks näiteks on alkoholi-, tubaka ja elektriaktsiis. Selliste maksude peamiseks eesmärgiks on inimeste käitumise muutmine. Alkoholiaktsiisi tõttu võib inimeste alkoholitarbimine väheneda ning see on hea pereliikmetele ja kogu ühiskonnale. Bensiini ja diiselkütuse pealt makstavad maksud võivad mõjutada inimesi vähem sõitma või ostma ökonoomsemaid autosid, ning vähendavad seega ummikuid ning see on hea keskkonnale.
Kokkuvõtteks võib öelda, et laiapõhjaliste maksude peamine eesmärk on saada maksutulu ilma, et inimesed oma käitumist muudaksid, samas aktsiisi peamine eesmärk on muuta inimeste käitumist.
Planeeritud bensiini ja diiselkütuse aktsiisi tõus on suhteliselt väike ning sellel on minimaalme mõju ettevõtete kuludele ning seega ka Eesti majanduse konkurentsivõimele. Probleeme võib tekkida piiriüleses kaubanduses, kui bensiini ja diiselkütuse hinnad tõusevad Eesis palju kõrgemale kui need on Lätis ja Venemaal. Seda olukorda peab tähelepanelikult jälgima.
Tuleb meeles pidada, et automaksud on Eestis väga madalad võrreldes paljude teiste EL riikidega, eriti meie põhjanaabritega. Paljudes riikides tuleb maksta väga kõrget aktsiisi auto soetamisel, samas Eestis tuleb isiklikuks kasutamiseks ostetud autode puhul maksta ainult käibemaksu. Paljudes riikides tuleb tasuda iga-aastast maksu auto kasutamise eest. Eestis on autodelt ja autode kasutamise eest makstavad maksud väga väikesed ning seetõttu sõidavad paljud eestlased suurte ja ebaökonoomsete autodega.
Kellelegi ei meeldi makse maksta, kuid Lõuna-Euroopa kogemus näitab, et on oluline, et valitsus rakendaks mõistlikku eelarvepoliitikat ning tõstaks makse, kui on vaja rahastada uusi kulutusi.
