Tudengid peavad oma palgaootusi kärpima
„Messi loengud on aga täis,” kinnitab Seppo, kelle sõnul kuulas eile ettekandeid üle saja noore.
Kui möödunud aastal oli messil esindusega väljas 62 ettevõtet, siis tänavu on end registreerinud vaid 38 firmat, nendest lubab reaalseid töökohti vaid mõni. Paljuski sõltub lootuste täitumine erialast.
Ehitusteaduskonna tudeng Teet tunnistab, et erialase töö leidmine on tänavu peaaegu võimatu. „Praktika läbisin eelmisel aastal. Otsin tööd, aga selles valdkonnas ei paku peaaegu keegi midagi,” kurdab ta. Messil on esindatud ka Merko Ehitus, aga noormehe kinnitusel ei võta ettevõte sel aastal juurde kedagi. „Olen nendega rääkinud. Siin on nad pigem selleks, et hoida korraldajatega häid suhteid.” Teedu arhitektuuri õppiva kursusekaaslase sõnul on jäänud tema valdkonda esindavad ettevõtted tänavu sootuks tulemata.
Rohkem pakkumisi on infotehnoloogias
Sama olukord on ka molekulaarbioloogia ettevõtetega, räägib eriala vastu huvi tundev Mari. Firmad on selles valdkonnas suhteliselt väikesed ja kontakte peab siin otsima iseseisvalt, selgitab Mari, kes oli läinud aastal praktikal Quattromedi grupis.
Küsimusele, kas tudengite ootused on tänavu mõnevõrra tagasihoidlikumad, tunnistab ta vajadust arvestada üldise majanduslangusega. „20 000 krooni kindlasti ei maksa oodata,” naerab ta. „Ootused on võib-olla suured. Samal ajal, kui õpid ülikoolis kolm aastat ära ja saad hariduse, tahad ka midagi saada.”
Messi projektijuht Ingrid Kõks räägib, et leidis eelmisel aastal messilt ka ise praktikakoha firmas Stoneridge Electronics. „Koha leidsid veel kolm kursusekaaslast,” lausub Kõks. „Võimalus oli tööd jätkata, aga valisin tudengina jätkamise, sest loenguid on päris palju.”
Kui läinud aastal oli korraldajate sõnul palju pakkumisi logistika valdkonnast, siis tänavu hakkavad nimekirjas silma peamiselt infotehnoloogiaga seotud ettevõtted, kellest mõni on kohal esimest korda.
Eile TTÜ majandusteaduskonna hoones end tutvustanud IT-teenuseid ja lahendusi osutava AS-i Logica Eesti personalijuhi Anne Parvelo sõnul oli kuulajaid ligi nelikümmend. „Huvi tunti nii osalise tööaja kui ka praktikakohtade vastu,” räägib Parvelo. Kindlaid kvoote ettevõttel siiski tema sõnul ei ole. „See on rohkem riigiasutuste teema, et loome töökoha ja hakkame seda siis täitma.”
Tema sõnul on võimalik tööd pakkuda siiski nii infotehnoloogia- kui ka majandusalase taustaga inimestele. IT-valdkonna palgad erinevad Parvelo hinnangul aga väga palju ning üliõpilane ei peaks kindlasti maksimumi nõudma. Tööpakkumiste arvu vähenemine tuleb tema hinnangul pikemas perspektiivis ettevõtetele kasuks. „Kui pidevalt töölkäimisega mõju ei avaldata, jääb aega ka õpinguteks ja me saame edaspidi kvaliteetsemad spetsialistid,” loodab Parvelo.
