Tuhanded kortermajad peavad hakkama mõtlema katuseremondile
Lamekatuste, mis ehitati enne Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist, elueaks võib lugeda 15-25 aastat. Suur osa Eesti elamufondi kuuluvatest korteritest ehitati aastatel 1960 kuni 1990. Massiline lamekatuste renoveerimine toimus sajandivahetusel ehk 90-date aastate teisel poolel ja käesoleva sajandi alguses. Eelmise sajandi seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel aastatel ehitatud katused ei pidanud enam katusele tulevat niiskust kinni ja katused hakkasid vett läbi jooksma.
Paljusid lamekatuseid vaevab liigne niiskus ja külmasillad
Lamekatuste ehitamise ja renoveerimisega tegeleva OÜ Evari Ehituse juhataja Rein Kala põhjendab tänase kolukorra tekkimist sellega, et kuna ühistutel sel ajal raha nappis, siis telliti lamekatusetöödel põhiliselt ainult ühekihilise katusekatte paigaldamine. Harvemini telliti katuseremont koos lisasoojustuse lisamisega. Sajandivahetusel kehtinud ehitusnormide järgi vajasid enamus varem ehitatud katused umbes 10 cm paksust lisasoojustust.
Foto: Lamekatuse renoveerimine eelmise sajandi lõpul
Siis juhtus aga see, et hoonete kütmine muutus kallimaks. Küttekraane keerati kinni poole, vahetati ära tuult ja sooja läbilaskvad aknad, topiti kinni ventilatsiooniavad. Selle tulemusena hakkasid, eriti hoonete ülemiste korruste otsmised toad, ruumid nurkadest hallitama. Ruumide sisekliima halvenes. Nähtavale tulid hoonetel esinevad külmasillad ehk kohad hoone piirdes, kus piirde soojustus ei olnud piisav või ei olnud soojustus korralikult ehitatud.
Uued nõuded tulekul
Tänaseks on kogu Euroopas saanud märksõnaks hoonete energiatõhusus. Tulenevalt Euroopa Liidu Hoonete Energiatõhususe Direktiivist on liikmesriigid kohustatud uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete osas järgima energiatõhususe nõudeid. Pärast 31. detsembrit 2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Samu nõudeid peavad juba pärast 31. detsembrit 2018 täitma uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused.
Eestis on üle 24 tuhande korterelamu. Keskmine korterelamute energiakulu on 250 kWh/aastas. Eesmärgiks on jõuda tasemeni 150 kWh/aastas.
Tänapäevaste katusekattematerjalide puhul on lamekatus täiesti korralik ja toimiv valik
Spetsialistid rõhutavad, et lamekatused tuleks kindlasti teha tuulutatavad, nii on ka juba varasemalt ehitatud katusekonstruktsiooni seest oleks võimalik niiskusel välja kuivada. Palju probleeme vanade lamekatuste puhul oli tingitud just sellest, et katuse soojustus oli tagasihoidlik, katuse bituumen ehk kattematerjal oli kehvavõitu ja/või halvasti paigaldatud, katuste sõlmlahendused olid lahendatud puudulikult, katuste tuulutussüsteem ei töötanud korralikult. Seetõttu lagunesid katused kiiresti ning hoonete soojakaod olid väga suured
Foto: Lamekatuse renoveerimine käesoleva sajandi teisel kümnendil
Evari Ehituse juht rõhutab, et katusetööde tegemine ei sõltu enam ilmastikust ja katustöid saab teha aastaringselt ning kinnitab, et igale katusele leitakse sobiv lahendus. Olenevalt hoone seisundist ja rahastamisvõimalustest võib hooneid remontida, renoveerida, rekonstrueerida väga erinevas mahus. Lamekatuste remondi, renoveerimise, rekonstrueerimise käigus tehtavad tööd võivad olla väga erinevad, sõltuvad katuse olukorrast, tellija soovidest ja võimalustest. Enne tööde tegemist on mõttekas planeeritavad tööd hoolikalt läbi mõelda, kasutada tehnilist konsultanti, tellida tööde tegemiseks ehitusprojekt ja viia läbi ehitushange.
Foto: Renoveeritud korteriühistu lamekatus
Lamekatus on enamikel juhtudel suurte katuste ainulahenduseks. Korralikult projekteeritud, kvaliteetselt ehitatud lamekatus on pikaealine, kergesti hooldatav ning tagab hoone konstruktsioonide säilimise pikkade aastate vältel. Tööde kvaliteet on lamekatuste puhul väga oluline ning siin maksavad kogemused.
Vaata lisa SIIT
OÜ Evari Ehitus on spetsialiseerunud lamekatuste ehitamisele. Ettevõte pakub katuste terviklahendusi, parandatakse, remonditakse, renoveeritakse ja rekonstrueerime olemasolevaid lamekatuseid. Lisaks tehakse katuste ülevaatust ja hooldust.