Tulekul on uus tööriist võitluses ebaausa konkurentsi vastu

Eesti on lähiajal vastu võtmas uut ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadust. Uus seadus peaks selgemini ära defineerima ärisaladuse ja looma menetlusõiguslike reeglite ja tagatiste süsteemi, mis lihtsustaksid kannatanutel oma õigusi kaitsta. Kui kõik hästi läheb, saavad ettevõtjad varsti tõhusa tööriista oma intellektuaalse vara kaitseks, teatas advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co.

Euroopa Parlament ja Nõukogu võttis juba 2016.a vastu direktiivi, mille eesmärgiks on suurendada ärisaladuste ja oskusteabe kaitset liikmesriikides. Eesti pidi direktiivi üle võtma selle aasta 9. juuniks, kuid on hiljaks jäänud. Eesti jaoks on tegemist olulise õigusaktiga, sest ärisaladuste kaitse ja võitlus kõlvatu konkurentsi vastu on senini olnud reguleeritud pinnapealselt ning tulemuslik õiguste kaitsmine olnud paljudel juhtudel takistatud.

Praegu reguleerib Eestis ärisaladuste kaitse ja kõlvatu konkurentsi küsimusi konkurentsiseadus sisuliselt üksnes kolmes üldsõnalises paragrahvis, mis paneb hagejale ebamõistlikult suure koormuse võimalikus kohtumenetluses.

Eversheds Sutherland Ots & Co partner, ELi ja konkurentsiõiguse valdkonna juht Risto Rüütel ütles, et kuigi üksikuid kõlvatut konkurentsi puudutavaid kohtuvaidlusi on Eesti kohtutes peetud, on tegemist pigem erandlike kohtuvaidlustega, mis harva lõpevad hagejale soodsalt. Ta selgitas, et tänane tõendamiskoormise jaotus ja nõuded hagiavaldusele selliseid kohtuvaidluseid ei soosi ning hagejal on enamasti mõttekam olukorraga leppida, kui üritada läbi kolme kohtuastme aastatepikkuseid vaidlusi pidada. „Võitlus ebaausa konkurentsi vastu ei ole üksnes ettevõtjate mure, vaid distsiplineerivate reeglite olemasolu on vajalik riigile endale. Kui ärisaladusi ei kaitsta riigivõimu tasandil tõhusalt, vähendab see ettevõtjate julgust investeerida tootearendusse ja innovatsiooni, et tõsta enda konkurentsivõimet. Sellest ei kaota üksnes ettevõtjad, vaid riik tervikuna,“ rõhutas Rüütel.

Ettevõtjad on oodanud selgemat ja konkreetsemat reeglistikku aastaid, kuna kehtivate õigusnormide puudused ei ole enam ammu kellelgi üllatuseks. Rüütel sõnas, et kahjuks on riik direktiivi üle võtmisega hiljaks jäänud ning töö eelnõu kallal käib praegu kiirustades. „Kahtlemata on uued ja selgemad reeglid vajalikud ning mida kiiremini need tulevad, seda parem see on, kuid tuleb siiski loota, et kiirustamise tulemuseks ei ole hambutu ja läbimõtlemata reeglistik, mis leiab reaalset rakendamist sama harva, kui senine konkurentsiseaduse kõlvatu konkurentsi peatükk,“ lisas Rüütel.