Võrreldes selle aasta täpsustatud prognoosiga suureneb küll järgmisel aastal taastuvallikatest ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud energia hulk, kuid tasu langus tuleneb peamiselt eelnevate perioodide ülelaekumisest, märkis Elering oma teates, vahendab BNS.

Kokku prognoosib Elering tuleva aasta taastuvenergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergiaks 1138 gigavatt-tundi ning toetuseks läheb ligi 900 miljonit krooni.

Võrreldes selle aastaga on oodata toetust saava tuuleelektri mahu enam kui kahekordistumist. Samuti suureneb biomassist koostootmise režiimil toodetud energia hulk seoses Fortum Termest AS Pärnu Elektrijaama tööle rakendumisega. Samas väheneb seoses aasta keskel jõustunud elektrituruseaduse muudatustega ligi kahekordselt Eesti Energia Narva Elektrijaamade AS-ile mineva toetuse maht.

Käesoleva aasta täpsustatud prognoosi kohaselt makstakse tänavu taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi kokku ligi 700 miljoni krooni ulatuses.

Eleringi teatel on väljamakseid vähendanud aasta keskel kehtima hakanud elektrituru seaduse muudatused, mis muutsid biomassist toodetud elektrienergia osas toetuse arvestamise korda. Lisaks tingis väiksemad väljamaksed tuuleenergia toodangu oodatust madalam tase ning tuuleparkide poolne tehniliste nõuete mittetäitmine eelnevalt prognoositud tempos.

Varasematel aastatel enam kogutud summade ulatuses tehakse tasaarveldus ning seeläbi väheneb uuel aastal tarbijatele taastuvenergia tasu, märkis Elering.

"Taastuvenergia tasu ja seega elektriarvete vähenemine on samm edasi. Kuid see pole veel sisuline ja lõplik lahendus," ütles majandusminister Juhan Parts BNS-ile. "Me peame minema edasi taastuvenergia toetuste kärpimise eelnõuga ning lõpetama ära põhjendamatult kõrged toetused tootjatele. Ühe kilovatt-tunni elektrienergia kohta makstav taastuvenergia toetus peab langema veelgi, praeguselt uuest aastast kehtivalt 9,62 sendilt kolmele kuni viiele sendile," rääkis minister.