Tuleva pöördumine ministritele: palun astuge välja 145 000 pensionile suunduva inimese kaitseks

 (18)

Tõnu Pekk
Tõnu PekkFoto: Priit Simson

Pöördumises juhitakse tähelepanu vajadusele tagada 145 000 lähiaastail pensioniealiseks saava inimese huvide kaitse, kelle varalist seisu ähvardab pöördumatult kahjustada tekkinud viivitus pensionisamba väljamaksete süsteemi parandamisel, kirjutas pensioniühistu Tuleva pöördumises sotsiaalkaitseministrile ja rahandusministrile.


Tuleva ettepanek on anda hetkel riigikogus oleva pensionisüsteemi muudatuste paketi osana hiljemalt 2025. aastal pensioniealiseks saavatele inimestele võimalus soovi korral valida pensionilepingu asemel fondipension.

Vahemikus 2018 - 2025 suundub pensionile igal aastal keskmiselt 10 000 teise pensionisambaga vabatahtlikult liitunud inimest. Nende teise samba vara arvelt ei suuda ükski kindlustusselts pakkuda elupäevade lõpuni pensionilisa, mis elujärge tuntavalt parandaks. Samas sunnib kohustuslik kindlustusleping neid maksma suure osa oma pensioniks kogutud varast kindlustusseltsi kuludeks, võtab võimaluse teenida varalt tootlust ja välistab kasutamata jäänud vara pärandamise lastele. Ükski vastutustundlik inimene ega riik nii oma vara ei käsutaks.

Avaliku pöördumise vajaduse tingis asjaolu, et riigikogu plaanib küll tellida teise samba probleemide poliitikasoovituste saamiseks analüüsi, kuid lähiajal pensionile suunduvate inimeste olukord on Riigikogu rahanduskomisjonis korduvalt ja kahetsusväärselt tähelepanuta jäänud.

Seotud lood:

Iga inimestele välja makstud 1000 euro kohta läks seega 430 eurot kindlustusseltside ülevalpidamiseks.

Erinevalt näiteks Rootsist ei ole Eesti inimestel täna võimalik hinnata, kui suur osa nende pensionivarast kindlustusseltsidele läheb. Süsteem on läbipaistmatu. Siiski, teatud indikatsiooni kulude mahust annab, kui vaadata sisse kasvõi 2017. aasta kindlustusseltside aruannetesse. Möödunud aastal maksid Eesti kindlustusseltsid teise samba pensioni maksetena inimestele kokku 3,5 miljonit eurot. Samal ajal olid seltside kulud nende pensionilepingute haldamisele kokku 1,5 miljonit eurot.

Fondipensioni puhul on tõepoolest risk, et oodatavast keskmisest kauem elavad inimesed kasutavad oma teise samba vara ära enne elupäevade lõppu ja peavad seejärel toime tulema ainult esimest sambast saadava pensioniga. Võrreldes täna pakutavate kindlustuslepingute tingimustega on selle riski mõju minimaalne.

Loe veel

Ükski kindlustusselts ei paku elukalliduse tõusuga käsikäes kasvavaid pensionimakseid. Keskmise täna pensionile suunduva inimese teise samba pensionilepingu järgne igakuine makse moodustaks täna tema pensionist (esimene ja teine sammas kokku) umbes 11%, 20 aasta pärast aga vaid 5%. Samal ajal on isegi madala tootlusega silma paistnud Eesti pensionifondid suutnud tagada inimeste rahale vähemalt nullilähedase või napilt positiivse reaaltootluse.

Tänaseks on möödas peaaegu terve aasta kogumispensionide seaduse muudatuse vastuvõtmisest, mis lisas võimaluse pakkuda ka investeerimisriskiga pensionilepinguid. Sellised lepingud peaksid võimaldama teenida kogutud varalt tulu ka väljamaksete perioodil. Mitte ükski kindlustusselts uut tüüpi investeerimisriskiga pensionilepinguid inimestele ei paku. Pensionile suundujate jaoks ei ole seega midagi muutunud. Pensionisüsteemi valulisi probleeme ei saa lahendada üksikute detailide peenhäälestusega. Tuleva ei toetanud mainitud seadusemuudatust - juhtisime arutelufaasis korduvalt tähelepanu, et see suurendab väljamaksete paindlikkust vaid näiliselt, aga mitte sisuliselt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare