Tulevikus saab elamumesside raames kiigata teiste inimeste kodudesse
Elamumess kujutaks endast teatud piirkonna täis ehitamist ja oleks suvel külastajatele kuu aega avatud.
MTÜ Eesti Elamumessid kommunikatsiooninõunik Ave Reinson võrdleb säärase messi külastamist hea tuttava kodu hoidmisega. “Kõik ümberringi on nagu päris, ainult peremees on ära ja usaldanud kodu messi külastajate hoolde. Saad mööda elamist ringi käia, vaadata, millised on tapeedid, mööbel ja lauanõud ning mis kodutehnikat inimesed kasutavad. Ja häid mõtteid, mida võiks oma kodus kasutada, saab siit igal sammul küllaga,“ lisas ta.
Seda, et eestlased ei tahaks oma kodu teistele näidata, Reinson ei usu. “Kui inimesele ei tekitata sellega mingit kahju, peaksid nad olema uhked, et neil on selline kodu, mida teistelegi näidata,“ ütles Reinson.
Tallinna projekti kohaselt ei pea kõik elamispinnad olema messi ajaks sisustatud ja vaid osa elamuid müüakse enne messi. Pärnu elamumessi raames ehitatu saab aga messiks sajaprotsendiliselt valmis.
Tallinna elamumessi projektijuhi Riho Kanguri sõnul tegeldi messi ettevalmistamisega seni Tallinnas ja Pärnus paralleelselt ning kuni eelmise aastani ei teadnud kumbki osapool teise kavast. “Kuna Pärnu oli oma ettevalmistustega juba natuke kaugemale jõudnud, otsustati eelmisel aastal, et esimene mess toimub just nimelt seal,” selgitas Kangur.
Erinevad lahendused
“Ühtlasi on meie messi märksõnadeks innovaatilisus, säästlikkus ning linnalik ökoloogiline elamine,” loetles Kangur. Kuigi ka Pärnu mess lähtub samadest põhimõtetest, on kahe messi sisulised lahendused erinevad.
Tallinna messi teeb Kanguri hinnangul eriliseks just ettevõtmise mitmekesisus, sest 17 hektari suurune kolmnurkne ala Sirbi, Vasara ja Kopliranna tänava vahel on juba osalt täis ehitatud.
“Meie eesmärgiks on korrastada tegelikult ilusat ala, mis on täiesti teenimatult unarusse jäetud,“ rääkis Kangur ideest muuta senine keskkond hoopis atraktiivsemaks ja kvaliteetsemaks. Alal asuvate Eesti-aegsete kahekorruseliste pereelamute ja Nõukogude ajal lisandunud kortermajade vahele mahutatakse eri tüüpi hooneid, nii terrass- ja ridaelamuid kui ka uusi korrus- ja eramaju. “Plaan on integreerida olemasolevad hooned elamumessi protsessi ja kaasata sealsed elanikud oma kodukoha kaunimaks muutmisse,“ ütles Kangur, lisades, et sellele vastavalt peaks mitmekülgne tulema ka piirkonna elanikkond.
Korraldajad soovivad vältida ühtse uusasumi mudelit – et kõik elanikud ei oleks samaealised ega ühtse sotsiaalse taustaga –, ennetamaks nii lasteaia- ja koolikohtade puudust ning elanike üheaegset vananemist ja loomaks hoopis mitmekihilisem elamisruum. “Me ei taha teha ainult rikaste, vaid kõigi tallinlaste elamispiirkonda,” nentis Kangur.
Ettevõtmise finantseerimisel lähtutakse Eestis samuti Soome mudelist, mis kätkeb endas sümbioosi era-, munitsipaal- ja kolmanda sektori koostööst. Kui algselt rahastab detailplaneeringu läbiviimist ja projektide koostamist linn, siis hoonestama hakkab juba erasektor, andes linnale vastutasuks hiljem valmis elamispinda, mida kasutada munitsipaalkorteritena või muul ühiskondlikul otstarbel.
“Loodame, et huvi arhitektuurikonkursil osalemiseks on sama suur kui Soomes ja selle tulemusena tekib palju head ja põnevat arhitektuuri,” rääkis Kangur võistlusmomendi tekitamisest ehitajate ja arhitektide vahel. Kuigi ärilistel kaalutlustel tahaks iga arendaja kindlasti saada terve ala enda kätte, avaldas Kangur lootust, et igale hoonele võiks tulla eri arendaja, sest siis ei sõltuks lõpptulemus ainult ühe hoonestaja mugavusest.
Kui linna omandisse mineva munitsipaalpinna hinnad tulevad tavapärasest odavamad, siis ülejäänud korterid paisatakse müüki tavalise turuhinnaga. “Eks hind ole arendaja määrata ja seeläbi ta oma kasumi teenib,” ütles Kangur. Kuna Soomes läheb 40 protsenti kas munitsipaal- või avalikku omandisse, leidis Kangur, et ka Eesti võiks läheneda sellele mudelile.
Kui Tallinnas keskendutakse rohkem juba olemasoleva linnaruumi korrastamisele, siis Pärnus ehitatakse täis seni kasutama 11-hektarine maalapp.
Ehitatakse mürabarjäär
MTÜ Eesti Elamumessid kommunikatsiooninõunik Ave Reinson kirjeldab Pärnu ala kauni kohana, mida ümbritseb kahest küljest jõekäär ja kuhu ehitatakse valdavalt ühepereelamud. Kolmandast küljest piirneb ala raudteega, mille äärde püstitatakse juba messi ajaks mürabarjäär.
“Detailplaneeringu koostamise alguses istusime koos arendajate ja Pärnu kinnisvaramaakleritega maha ja nende hinnangul on Pärnus hetkel puudus just eramutest,“ põhjendas Reinson valikut.
Elumajade rajoon asub otse üle Pärnu jõe ning krundile paistab lähedal asuv Papiniidu ärikeskus. Reinsoni arvates ei tohiks see tulevasi elanikke siiski eriti segada, sest asumi sissepääs on piisavalt eraldatud.
Mis loogika järgi leiavad majad endale uue omaniku, ei ole veel lõplikult otsustatud. “Üldine põhimõte on kuulutada välja ideekonkurss – see, kes esitab majale parima idee, saab selle ka endale,“ välistas Reinson enampakkumise võimaluse. Kava krundid müüki panna ja arhitektuurivõistlus välja kuulutada peaks teostuma juba sel suvel.
Tulevases asumis on pandud paika eri piirkondade grupid, mille kohta on detailselt märgitud, mis materjale, stiile ja toone seal võib kasutada. Sellega tagatakse elamupiirkonna terviklik väljanägemine, jättes samas igale arhitektile küllaga vabadust tulla välja heade ideega.
Tallinna messi eestvedaja Kangur tahab vastupidi panustada just arhitektide loovusele, jättes neile majade arhitektuurilise imago kujundamiseks suhteliselt vabad käed.
Nii Tallinnas kui ka Pärnus on koostöös Tallinna tehnikaülikooliga kavas leida võimalikult ökoloogilised lahendused ja energiaallikaid, näiteks kasutada päikseenergiat ja maasoojuspumpasid. Lisaks tahetakse piirkondadesse luua korralik haljastus.
Kanguri sõnul arvestatakse päikseenergiat ka majade paigutamisel, et nende esikülg oleks lõunasse päikse ja soojuse poole ning majade tehniline osa jääks põhja poole.
“Uudne lahendus on just terrassmajade loomine, kus haljastust saab rajada ka teistele korrustele,“ selgitas Kangur ehituspõhimõtteid.
Kuigi soojuspumba paigaldamine võib alguses olla kulukam kui torude vedamine, investeeritakse sellega tulevikku. “Tehnikaülikooli teadlased prognoosivad juba praegu, et 20 aasta pärast on päiksega toodetav elekter tavalisega samas hinnas,“ ütles Kangur, parafraseerides motot: “Me ei ole nii rikkad, et ehitada odavalt ja viletsalt.“
Messid
Tallinna elamumess
•• Projekteerija arhitekt Mildred Liinat on 17-hektarisele alale planeerinud 12 korrusmaja ja kuus eramut. Lammutatakse viis lagunenud barakki. Alal asub ka muinsuskaitse all olev kunagine Bekkeri sadama tööliste eluhoone, mis tehakse messi raames korda.
•• Lisaks kolmele lastemänguväljakule saab asum oma lasteaia, kus on 120 kohta, ja piirkondliku seltsimaja.
•• Korda tahetakse teha seni räämas Kopli rannaäär. Arhitekti nägemuse kohaselt jääb see kõigile avatud ranna-alaks, kuhu tuleb väike kohvik. Vasara tänava nurgale ehitatakse veel väike piima- ja leivapood.
•• Ehitatakse kolmekorruseline 115 kohaga parkimismaja.
•• Lisaks tehakse korda sõidu- ja kõnniteed, rajatakse ohutussaarekesed ja korralik tänavavalgustus. Otsast lõpuni läbisõidetavaks saab ka Kopliranna tänav, mille üks osa on nii kitsas, et sealt tuleb praegu ringi sõita.
Pärnu elamumess
•• Papiniidu silla juurde 11-hektarisele alale kerkib 40 hoonet: 31 eramaja, kolm ridaelamut, kolm kortermaja ja kolm ühiskondlikku hoonet lasteaia, sadamaklubi, paadisadamate ja muu meeldiva elukeskkonna loomiseks vajalikuga. Krundist hoonestatakse umbes kuus-seitse hektarit. Veteranide park ning jõeäärne kallasrada jäävad hoonestamata ja avalikku kasutusse.
Lähtutakse Soome eeskujust
•• Tallinn ja Pärnu tuginevad oma kontseptsioonis eelkõige Soome eeskujule, kus messide traditsioon ulatub juba 1966. aastasse ning sihiks on seatud tarbijate ja tootjate kokkutoomine ning uute kvaliteetsete eluasemete loomine.
•• Soome kogemusele toetudes loodavad Pärnu elamumessi eestvedajad samuti, et messi läbiviimine aitab tõsta üldist elukvaliteeti, sest Soomes on messi tulemusel tulnud piirkonda palju maksejõulisi inimesi, kelle kaudu selle mõju ulatub hoopis kaugemale.
•• Soome elamumesside külastajate seas korraldatud küsitluste vastustes ongi nimetatud peamisteks messi külastamise põhjusteks tutvumist uute põnevate kodusisustusnippidega ja kogu perele põnevat ajaviitmisvõimalust.
•• Eelmise aasta Espoo ehitusmessi külastas ligi 175 000 inimest. 13-hektarisse Kauklahti elurajooni ehitati üle 50 elamu, mille hulka kuulus nii kortermaju, ridaelamuid, eramuid ja paarismaju kui ka ühendatud elumaja. Uue kodu leidis umbes 600 inimest. Külastajad hääletasid kõige populaarsemaks ehitiseks noorteliidu maja, kus noored saavad pärast kodunt ära kolimist odavalt korterit üürida.
•• 2005. aastal Oulus toimunud elamumess hõlmas samuti 13 hektari suurust pinda, kus uusi elamispindu oli 160. 2004. aastal tominud Heinlo messil olid need näitajad vastavalt 11 hektarit ja 45 kodu.
•• Soome elamumessid ei puuduta ainult tavalisi elamuid, vaid ka suvilaid, saunu jms. Riho Kanguri sõnul on seal tavalised ka teemamessid.
