Google, Microsoft ja Adobe võistlevad selle pärast, kes leiutab parima veebi- ja desktopiprogrammide kokkusulatamise mudeli.¶
¶
VAATLUS¶
Mikk Salu¶
mikk.salu@epl.ee¶
¶
Alles üsna hiljuti olid tarkvaraturu ainuvalitsejaks nn desktopiprogrammid: arvutiprogrammid, mis töötavad kasutaja arvutis ja sõltuvad selle konkreetse arvuti võimalustest – protsessorist, kõvakettast, emaplaadist. Nende hulka kuuluvad nii Microsofti Word ja Excel kui ka eri arvutimängud.¶
¶
Mõni aasta tagasi hakkasid aga tulema esimesed veebiprogrammid. Nende kõige entusiastlikum arendaja on Google ning tema Google Docs on sellise veebiprogrammi parim näide. ¶
¶
Google Docsi üks osa on tekstitöötlusprogramm nagu Microsoft Wordki. Docs pakub võimalust kirjutada, toimetada ja salvestada tekste. Kui aga Microsoft Word töötab kasutaja arvutis, siis Google Docsi puhul on vaja minna veebibrauseriga internetti – Docs asub Google’i enda üles pandud serverites. Word on keerukam ja pakub rohkem võimalusi. Google Docs on tasuta ja lihtsam, kuid annab võimaluse pääseda programmile ligi igalt poolt ja suvalisest internetti ühendatud arvutist. Seega saab inimene igast maailma nurgast avada enda loodud ja salvestatud faile, need salvestataksegi internetti ehk Google’i enda arvutisse. Niisiis on tegemist kahe radikaalselt erineva lähenemisega.¶
¶
¶
* Pool sellest loost on kirjutatud Microsoft Wordi
kasutades, siis tehtud copy-paste ja teine pool kirjutatud Google Docsiga. Mõlemad töötavad hästi.¶
¶
¶
Tulevik on hübriidmudelis
USA ülikooli Wharton äriajakiri Knowledge@Wharton kirjutab aga, et tulevikutarkvara on hoopiski veebi- ja desktopiprogrammide hübriid, mis võtab parema osa mõlemast. Eri IT-gigandid juba liiguvad sinnapoole. Uuele mudelile lähenetakse aga päris erinevalt, laias laastus nimetavad Whartoni spetsialistid kolme võimalust: Microsofti tee, Google’i tee ja Adobe’i tee. Äriliselt on iga sellise veebi-desktopi segu looja võtmeküsimuseks, kuidas leida uut teenistust, kaotamata samas praegust. Microsoft teenib praegu lõviosa oma tuludest desktopiprogrammide müügist: müüb ühe koopia Microsoft Wordi ja raha laekub. Google Docs asub internetis ja selle kasutamine on tasuta, kuid internetti saab müüa reklaami – sealt tuleb Google’i sissetulek. Adobe’il on nii- ja naasuguseid asju.
Selle aasta mais ostis Microsoft kuue miljardi dollari eest online-reklaamifirma aQuantitive, oktoobri lõpus aga osaluse interneti suhtluskeskkonnas Facebook. Selliste osaluste kaudu soovib Microsoft saada kontrolli mõningate võtmepunktide üle, kust suunatakse internetireklaami rahavooge. Interneti ja desktopi kokkusulatamise keskme moodustab Bill Gatesi asutatud tarkvafirmas aga moodustis nimega Microsoft Office Live Workspace. Kui lood faili näiteks Wordis või Excelis ning salvestad selle internetti, siis Workspace’i kaudu pääsed talle ligi. Aga kui Google Docs lubab dokumente internetis ka kirjutada-toimetada, siis Microsoft Workspace’i kasutajad saavad internetist dokumente sisuliselt ainult lugeda ja levitada. Kui tahad ka kirjutada ning redigeerida, siis peab sul olema ka Word. Jeff Raikes, Microsofti äridivisjoni president, on öelnud, et tulevik kuulub tarkvara (mis asub arvutis) ja teenuste (lisavõimalused internetis) sümbioosile. Ehk siis desktopiprogrammid, mille müügist Microsoft sõltub, jäävad domineerima ja internetti lähevad lisateenused. Umbes niisuguseks peab Microsoft oma tuleviku ärimudelit.
Maailma populaarseima otsingumootori loojana alustanud Google’i taust on hoopis teine. Alguses oli nende suhtumine päris radikaalne: kõik programmid muutuvad veebiprogrammideks ehk siis interneti kaudu kasutatavateks. Oma arvutis vajab inimene ainult ühte asja – internetibrauserit. Vahepeal on aga ka Google muutunud mõõdukamaks. Lähtekohaks on endiselt internet, kuid enam ei välistata ka desktopiprogramme. Praegu beetaversioonis olev Google Gear on selle näide. Tegemist on tarkvaraplatvormiga, millele saab rajada programme, mis töötaksid internetis, aga mida vähemalt osalt saaks kasutada ka väljaspool seda. See on nende samm hübriidmudeli poole.
Veebitarkvara jääb kiiruse poolest alla
Google ja Microsoft esindavad kaht äärmust. Kendall Whitehouse Whartoni ülikoolist usub, et kõige edukamaks võib osutuda hoopiski Adobe’i valitud tee. See kolme miljardi dollarise aastakäibega tarkvarafirma on teinud hitt-tooteid nii proffidele kui ka tavakasutajatele, nii veebi kui ka desktopile. Näiteks Adobe Photoshop, Adobe Acrobat ja kõigile tuntud failivorm PDF või Adobe Flash. Whitehouse arvab, et Adobe võib olla positsioonis, kus on kõige kergem võtta üle paremad osad mõlemast maailmast. Adobe juba ühendabki Adobe Intergrated Runtime’i ehk AIR-i nimelise tarkvaraplatvormi kaudu desktoppi ja veebi. See lubab kirjutada selliseid programme, mis toimiksid ühtmoodi nii veebis kui ka desktopil. Mõnedki olulised tegijad, nagu eBay, AOL, Nasdaq ja Salesforce.com, ongi juba Adobe AIR-ile rakendusi loonud.
Igal variandil on omad eelised. Kuna kõik valdkonnad üha rohkem internetistuvad, siis usub professor Andrea Matwyshyn, et vähemalt pikas perspektiivis on Google’i nägemus kogu aeg võrgus olevast tarkvarast võidukas. Aga see ei juhtu kindlasti lähiaastatel. Küsimus on turvalisuses: kui kõik sinu failid ja dokumendid on kusagil mujal kui sinu enda arvutis, siis tekib kasutaja jaoks juba psühholoogiline piir. Paljud failid on ka mahult niivõrd suured, et nende kasutamine ja töötlemine on desktopiprogrammidega tunduvalt kiirem kui aeglasema ja vahel ka katkeva internetiühenduse kaudu. See loogika eelistaks Microsofti lähenemist. Konkurentsi võib aga tundmatu suurusena sekkuda üks mõjufaktor hoopis teisest ilmast: millised programmid löövad läbi mobiiltelefonidel.
—-
VÄLJAVÕTTED:
Google’i veebiprogrammist
Üks osa Google Docsi on tekstitöötlusprogramm nagu Microsoft Wordki.
Google Docsi failidele pääseb ligi igast internetti ühendatud arvutist.
—
Kust tuleb tulu?
Microsoft teenib praegu lõviosa oma tuludest desktopiprogrammide müügist.
Google Docsi kasutamine on tasuta, kuid internetti saab müüa reklaami.
ILLUSTRATSIOON: REIN LAUKS
