Tülinat rohkem kui euro eest

Kuigi üheeurone münt on pea sama väike ja kerge kui kroonine münt, tekitab see ettevõtjaile küllaga lisatöid ja väljaminekuid.

Selle põhjus pole aga 2,5 grammis, mille võrra euromünt kroonist rohkem kaalub, vaid asjaolus, et neid ja teisi euromünte jõuab ringlusse tunduvalt enam kui kroonimünte. Ka euro paberkupüürid ei taha kaupmeeste praegustesse kassasahtlitesse sobituda, kirjutab Äripäev.

Suured kaupluseketid on sellele juba mõelnud. Näiteks Tallinna Kaubamaja Digimaailma juhataja Siim Tammesalu, kes veab ettevõttes eurole ülemineku projekti, ütleb, et Kaubamaja muudab euro tulekul oma kassade sularahasahtlite ülesehitust. “See on vajalik, et teha enam ruumi müntidele, kuna neid saab olema rohkem ringluses ja ka nominaalide mõttes enam kui praegu,” ütleb Tammesalu. “Üldiselt piirdub Kaubamaja samade sahtlite täiendamisega. Seega ei ole tegu suure investeeringuga, vaid pigem ajamahuka seadistustegevusega,” räägib Tammesalu.

Euro tulek toob peale jaekaupmeeste lisaväljaminekuid ka näiteks transpordiettevõtetele, kelle igapäevaste tehingute summad on enamasti väikesed ning hakkavad seetõttu toimuma eelkõige müntides. “Kui praegu on kogu sularahakäibest 3-5% müntides ja ülejäänu paberrahas, siis tekib vastupidine situatsioon,” kirjeldab ASi GoBus juht Rene Alpius järgmisel aastal euro tulekuga tekkivat olukorda. Metallraha hulga kasvu tõttu on GoBusil tulnud bussijuhtidele muretseda müntide kogumiseks spetsiaalsed kotid. Kahenädalaseks üleminekuperioodiks muretsetakse bussijuhtidele kalkulaatorid. Samuti osteti aparaadid müntide ülelugemiseks. GoBus püüab sularahaga arveldust bussides vähendama hakata, pakkudes klientidele ettemaksuga isikustamata kaarti, millega saab piletit osta sularahata ja soodushinnaga.

Kui äri- ja reklaamkingitusi pakkuvalt AS-ilt Roi pole kliendid viimased 3-4 aastat rahakotte küsinud, siis nüüd tuntakse nende vastu uuesti huvi. Ettevõtte müügijuht Aivar Peegel ütles, et kliendid ei uuri aga seda, kas rahakotti mahuvad europaberrahad, vaid oluline on mahukas, nn lõõtsaga münditasku. “Inimesed on hakanud aru saama, et mündid peavad nüüd hakkama olema rahakotis, mitte kuskil auto pardatšokis,” ütles Peegel. Samuti tuntakse Peegli sõnul jälle huvi suuremate nahast rahakottide vastu.