Tumeroheliste unistus: pistik-Porsche kulutab kütust kõigest 3,1 liitrit "sajale"
Autotootjad on paaril viimasel aastal hakanud elektri- ja hübriidautode arendamise kõrval tegelema nende kahe keskkonnasõbraliku sõiduki nn kombineeritud lahendusega ehk siis vooluvõrgust laetavate hübriidautodega plug-in. Pistikhübriid (Eesti keeles võib seda nimetada ka laetavaks hübriidiks) lubab nautida kõiki elektrimootori võlusid, võimaldades lisaks jätkata sõitu ka pärast akude tühjenemist kas bensiini- või siis diiselmootori jõul.
Sellise autoga ei pea linnast maakoju sõitmiseks vahepeal pool tundi või rohkem kiirlaadija otsas ootama, kuid igapäevased linnasõidud tööle ja koju saab teha puhtalt elektri jõul. Kui tavaline elektriauto sobib oma piiratud sõiduulatusega peamiselt linlastele või siis pere teiseks autoks (väga keskkonnavaenulik käitumine), siis pistikhübriid teeb elektrimootori atraktiivseks ka kõigile teistele liiklejatele.
Eestis oleksid linnade lähivaldades elavad inimesed sellisest sõidukist vägagi huvitatud. Kui iga päev tuleb autoga tööle ja koju sõitmiseks läbida pikki vahemaid, siis sõiduki ökonoomsus on kõige olulisem kriteerium auto valikul.
Paraku ei lahenda nende inimeste vajadusi tavaline hübriidsõiduk ega ka elektriauto. Hübriid tarbib maanteel sõites samapalju kütust kui iga teine bensiinimootoriga auto ning elektriautoga on vähemalt talvel oht teele jääda. Kes ikka tahaks õhtul töölt koju sõites vahepeal kiirlaadija juures aega surnuks lüüa.
Väike valik ja kallis
Pistikhübriidis on ühendatud kolm autot – puhtalt elektri jõul liikuv sõiduk, bensiini- või diiselkütusega sõitev auto (osadel mudelitel töötab sisepõlemismootor üksnes generaatorina) ning kombineeritult elektri- ja sisepõlemismootori koostöös toimiv liikumisvahend. Puhtalt elektri jõul, mida on akudesse vooluvõrgust laetud, suudavad pistikhübriidid läbida sõltuvalt mudelist korraga 23–80 kilomeetrit (talvel poole vähem).
Sõidu jätkamiseks rakendub tööle sisepõlemismootor, kas siis otseselt rataste vedamiseks või generaatorina akudesse uue energia laadimiseks. Mõnedel mudelitel kujuneb täis aku ja kütusepaagiga kombineeritud sõiduulatuseks kuni 1200 kilomeetrit.
Sellist tüüpi elektrisõiduki omanik ei oleks enam ketikoer piiratud liikumisulatusega. Igati oodatud lahendus, kui vaid sellised autod oleksid juba enamiku markide valikus ning hind tavaliste sisepõlemismootoriga sõidukitega võrreldav.
Pistikhübriidi areng on siiski veel lapsekingades. Valmis mudeleid on alla kümne, pooled neist tootmises ning ainult üks müügil Eestis. Suve lõpuks peaks siinsele turule veel mõned lisanduma. Neile saab Eesti elektromobiilsuse programmi ELMO raames taotleda ostutoetust, kuid ka koos riigi abiga on laetavate hübriidide hind võrreldes analoogsete sisepõlemismootoriga autodega veel kõrge.
Kuigi nende keskmine kütusekulu on paar liitrit sajale, ei teeni väikeste ülalpidamiskuludega tasa auto kõrget hinda. Peale nelja erandi on enamik lähiajal valmivatest pistikhübriididest pigem luksusautod kui tavatarbijatele mõeldud sõidukid.
Need, kellel autole võimalik kulutada ligi 100 000 eurot, jaksavad sinna ka kallist bensiini osta. Seega laiadesse massidesse ei jõua laetavad hübriidid veel niipea ning esimesteks ostjateks on eelkõige suure rahakotiga tumeroheliselt mõtlevad inimesed. Järgnev valik annab ülevaate pistikhübriidide hetkearengust.
Toyota Prius Plug-in Hybrid
Ainus Eestis praegu müüdav pistikhübriid on Toyota Prius Plug-in, mis põhineb suuresti kolmanda põlve tavalisel Priusel. Plug-in versioon maksab aga 9540 eurot rohkem. Hind algab 37 910 eurost. ELMO ostutoetus on sellel tänu aku väikesele mahtuvusele kõige madalam 3000 eurot.
Võrdluseks, Eesti ostetuim elektriauto Nissan Leaf maksab tänu toetusele 21 990 eurot. Prius Plug-in on siiski lähiaastate perspektiivis kõige odavam seeriatootmises laetav hübriid üldse. Tänu suuremale ostutoetusele võib Chevrolet Volt/Opel Ampera hind kujuneda Eestis siiski 2000 eurot odavamaks.
Tavalise Priusega võrreldes on plug-in versioonile paigaldatud liitium-ioon aku, mis mahutab neli korda rohkem energiat – 4,4 kWh. Hübriidajam koosneb 1,8-liitrisest (73 kW) bensiinimootorist ja 60-kilovatisest elektrimootorist. Kui tavaline Prius suutis puhtalt elektri jõul liikuda ainult 2 kilomeetrit, siis vooluvõrgust laetav suguvend 23 kilomeetrit ja seda kiirusega kuni 100 km/h.
Nõnda saab auto lühemaid otsi, näiteks kogu linna teekonna, läbida nullsaastega, olles ka võimeline ühe tankimisega mitusada kilomeetrit sõitma. Kui aku tühjaks saab, jätkab see nagu tavaline hübriidauto, kombineerides elektri- ja bensiinimootorit.
Sõidu ajal laeb see akut bensiinimootori ja pidurdusenergia abil kuni kolmandiku ulatuses, mis lubab toimida hübriidajamil. Priuse pistikhübriid kulutab 100 kilomeetrile keskmiselt ainult 2,1 liitrit kütust ja saastab CO2-ga keskkonda 49 g/km kohta.
Volvo V60 Plug-in Hybrid
Volvo V60 Plug-in on maailma esimene diiselmootoriga pistikhübriid, mis läheb põhjamaades kaubaks nagu soojad pirukad. Praegu pole teada, millal see ja kas üldse ka Eestis müügile jõuab. Esimese aasta tootmismahuks oli planeeritud vaid 150 autot, kuid suur nõudlus tõstis aasta eesmärgi 7600 autoni.
Neid müüakse praegu üksnes põhjamaades ja peamiselt tellivad Volvo hübriide ettevõtted suurte partiidena firmaautodeks. Järgmise aasta tootmismahuks on planeeritud 10 000 sõidukit. Soomes maksab laetav Volvo hübriid 61 000 eurot, analoogse varustustasemega tavalisest diislist 7800 eurot rohkem.
Eestis saaks Volvo pistikhübriidi puhul taotleda ostutoetust kuni 6000 eurot. Võrdluseks, Info-Autos maksab tippvarustusega nelikveoline V60 diisel 45 200 eurot.
Volvo pistikhübriidi esirattaid veab 215 hobujõuline ja 2,4-liitrine D5 turbodiiselmootor pakkudes pöördemomenti 440 Nm. Tagarattaid veab aga 70 hobujõuga elektrimootor. Saab sõita üksnes elektrijõul kui ka kaks mootorit koos nelikveolisena. Neljarattavedu on võimalik kiiruseni kuni 150 km/h.
Üksnes elektrijõul suudab auto läbida 50 kilomeetrit, kuid kombineeritult kujuneb sõiduulatuseks umbes 900 km. Keskmine kütusekulu on seejuures ainult 1,8 liitrit sajale. Tavaline diiselmootoriga Volvo tarbib kütust kolm korda ja saastab õhku neli korda rohkem. Pistikhübriidi kiirendus on seejuures muljetavaldav 6,1 sekundiga nullist sajani, mis on võrreldav tippbensiinimootoriga.
Opel Ampera/Chevrolet Volt
Neid kahte sõsarmudelit on juba pikalt Eestisse oodatud ja on lootus, et vähemalt üht neist on peatselt võimalik ka osta. Opel Ampera maksab 44 866 eurot, millele on võimalik taotleda pistikhübriididele pakutavat maksimaalset ostutoetust kuni 12 000 eurot.
Ampera ja Volt on veidi teistsuguse tehnoloogiaga pistikhübriidid. Kapoti all olev 1,4-liitrine 86-hobujõuline bensiinimootor autot edasi ei vea, vaid töötab generaatorina. Amperat veavad kaks elektrimootorit. Võimsaim neist veab rattaid ja teine laeb peamiselt akusid askeldades vahemehena bensiinimootori ja akude vahel.
Loomulikult saab General Motorsi sõsarpistikhübriidide akut laadida esmalt vooluvõrgust, mis võimaldavad puhtalt elektri jõul liikuda umbes 50 kilomeetrit. Bensiinimootor suudab täiendavalt energiat genereerida veel 450 kilomeetriks.
Mitsubishi Outlander PHEV
Septembris jõuab Eestis müügile ka esimene nn pideva nelikveoga seeria-elektriauto. Erinevalt tavalistest hübriididest on sellel kolm mootorit. Kapoti all kaheliitrine bensiinimootor, 60 kW elektrimootor ning tagateljel veel üks 60 kW elektrimootor, mis kindlustab nelikveo. Kardaanülekannet sellel autol ei ole.
Vooluvõrgust laetav 12 kWh mahutavusega akukomplekt tagab puhtalt elektrirežiimis 52 km sõiduulatuse ja seda kiirusega kuni 120 km/h. Kui vaja arendada suuremat kiirust või akud tühjenevad, rakendub tööle bensiinimootor. Kuid see ei vea rattaid, vaid generaatorit, mis akudesse voolu juurde pumpab.
Kolmanda sõidurežiimi käivitamisel hakkab bensiinimootor ka esirattaid vedama, kuid ühtlasi pumpab akudesse ka voolu juurde. Keskmine kütusekulu lubatakse 1,6 liitrit sajale ja kogu sõiduulatus on 880 kilomeetrit. Kiirendusvõime on võrreldav kolmeliitrise V6 bensiinimootori Outlanderiga. Hind on veel teadmata. Elmo toetus on kuni 9000 eurot. Silberauto väitel kujuneb hind koos riigi toetusega umbes samasse auku diiselversiooniga. Seega ehk veidi alla 40 000 euro.
Fisker Karma
Üks kuulsamaid pistikhübriidide tootjaid Fisker on täna sisuliselt pankrotis ja otsib ülesostjaid. Aprilli keskpaigas kukkus Fiskeril tähtaeg 192 miljoni USA dollari riigilaenu tagasimakseks, milleks neil raha ei olnud. Taani kuulsa autodisaineri Henrik Fiskeri viis aastat tagasi loodud USA autoettevõte valmistas veel aasta tagasi luksusliku sportsedaani Valmet Automotive’i tehases Soomes. Karma nime kandev uhke sportsedaan on mitmes mõttes silmapaistev sõiduk. Nii atraktiivse disaini, veidi alla 100 000-eurose hinna kui ka võimekuse poolest. Tagasilla kaks elektrimootorit pakuvad kokku võimsust 403 hj, bensiini turbomootor 260 hobujõudu. Viimast kasutataks nagu Chevrolet Volt/Opel Ampera üksnes generaatorina akukomplekti laadimiseks. Vooluvõrgust laetuna suudab Karma üksnes elektrijõul läbida 80 kilomeetrit. Sisepõlemismootor pikendab teekonda veel 480 kilomeetrit. Bensiini tarbib auto keskmiselt 2,4 liitrit sajale. Paigalt sajani kiirendamiseks kulub seega 6,1 sekundit. CO2 heide on seejuures 51 g kilomeetrile.
Porsche Panamera SE-Hybrid
Suve teisel poolel paiskab ka Porsche turule oma esimese pistikhübriidi sportsedaanist Panamera. Tegemist on maailma esimese luksusklassi pistikhübriidiga. Hübriidagregaadi võimsus küündib 416 hobujõuni ja hind 100 000 euroni. Elektri jõul suudab hübriid Panamera sõita kuni 36 kilomeetrit. Kiirendusvõime nullist sajani on sportautotootjale vääriline 5,5 sekundit. Keskmine kulu aga ebaporschelikult väike 3,1 liitrit sajale ja üle kolme korra madalama heitmetasemega 71 g/km.
Mercedes, Jaguar ja BMW
Ka teistelt luksusautode tootjatelt on lähiaastatel oodata laetavaid hübriide. Äsja ilmavalgust näinud uue Mercedes-Benz S-klassi valikkuse hakkab kuuluma S500 Plug-in Hybrid, mille keskmine kütusekulu jääb alla nelja liitri.
Jaguar katsetab pistikhübriidi XJ-seeria baasil, mille hübriidajami võimsuseks lubatakse 334 hobujõudu ja keskmiseks kütusekuluks 3,2 liitrit sajale.
BMW aga on juba näidanud tootmisküpset ideesõidukit Concept Active Tourer, mis meenutab väliselt väikemahtuniversaali ja suudab elektrijõul läbida 30 kilomeetrit. Arvestuslikuks kütusekuluks lubatakse 2,5 liitrit.
