Tuntud arhitekti sõnul on energiatõhusad hooned vaesemate inimeste teema

Eilsel Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil "Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)" oli ühe teemana arutluse all energiatõhusus. Eesti on nimelt üks neid tublisid riike, kes on energiatõhususe ehituses võtnud väga teravalt luubi alla. Isegi nii teravalt, et alates 2019. aastast peavad kõik avalikud hooned olema projekteeritud ning ehitatud nullenergiahoonetena, kaks aastat hiljem kehtib see reegel kõikide ehitusprojektide puhul. On see teostatav? Kui hästi energiatõhusus müüb?

Teema taandub peamiselt sellele, milliseks kujuneb energiatõhusa hoone ehituse hind ning kas kliendid on valmis selle kinni maksma. Teine probleem on see, et suurte akendega maju võib olla keeruline või lausa võimatu väga energiatõhusaks teha. Head vaated on aga kõrgema klassi kinnisvara üks olulisemaid müügiargumente.

Arhitekt ning ka Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann ütles, et tal endalgi on üks selline hoone, mis ei ole ühendatud ei Eesti Energia võrku ega Tallinna Vee trassidega, aga mis toimib kenasti. Ometi näeb mees, et arhitektide silmist on sära kadunud. Veel aastaid tagasi oli energiatõhusus suur teema ning arhitektid koolitasid end usinalt, nüüd on aga raha vähem ning see teema on maas.

FUND Ehitus OÜ tegevdirektor Eiki Rump tõi välja olulise pudelikaela kogu energiatõhusa ehitamise vallas. Selleks ei ole mitte ehitajad vaid materjalitööstus ja materjalide arendus.

„Ettevõtetel ei ole seda võimekust, et ise materjale arendada. Keegi peab selle kinni maksma. On tarvis soojapidavamaid materjale, ma ei näe ka, et raudbetooniga midagi lähiajal juhtuks. A-klassi kinnisvara peab ise energiat tootma, see tähendab keerulisi lahendusi. Täna ei ole ükski korteriostja nõus maksma 15 000 eurot juurde, et saada A-klassi kinnisvara."

Ühiselt leiti, et tarvis on pilootprojekte ning neid peaks tegema riik ehk Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.

Indrek Allmanni arvates võiks ärihoonete puhul olla katalüsaatoriks see, kui turule tuleks enam pakkumisi, kus rendihinna sees oleks toodud ära ka kommunaalkulud. See annaks rentijale kindluse, et kulud on tõepoolest väiksemad.

„Kortermajade puhul on küsimus elanikkonna teadlikkuses. Siin võiksid tööd teha ka pankade laenunõustajad, kes räägivad muuhulgas hoone kasutuskuludest," arvas Allmann.

Siiski leidis mees, et energiatõhusus ei ole kõigi teema:

„Minu isiklik arvamus on, et premium-klassi kinnisvaras ei saa energiatõhusus kunagi prevalveerivaks. Kui vaade on vanalinnale, siis lased ikka suured aknad teha. Äärelinnas on aga energiatõhusus teema küll, hinnatundlikumatele inimestele mõeldud pindade puhul. Premium-klassi puhul tehakse aga ikka nii, et oleks äge."

Swedbanki kinnisvara valdkonna osakonna juhataja Ero Viik tõi arutellu ka veidi positiivsema noodi. Ta ütles, et arendajad räägivad üha enam energiatõhususest, kui nad panga poole pöörduvad. Edukad on täna need projektid, mis suudavad eristuda ning energia kokkuhoid on üks sellistest teemadest.

„Seda võin ka öelda, et panga puhul ei ole takistuseks tavapärasemast 10% kallim ehitushind. Täna soosime me just A-klassi kinnisvara projekte. Kas ka intress neile soodsam on, see sõltub juba konkreetsest kliendist."

Eiki Rump ütles lõpetuseks, et energiatõhus ehitamine saab alles siis massiliseks minna, kui pilootprojektid on edukad. Kuna riik on sunnitud kaks aastat varem nullenergia hooneid projekteerima ja ehitama hakkama, siis on nemad vedajaks.

„Maailmas toimub ka tehnoloogiate areng, meil siin nii suurt teadus-arendusvõimekust ei ole," lisas Rump.