Türgi uurib. Kas mängijaid hullutav videomäng on püramiidskeem?



Türgi uurib. Kas mängijaid hullutav videomäng on püramiidskeem?
Ciftlik BankFoto: Ciftlik Bank

Türgi võimudel on uus mure. Uuritakse 100 miljoni dollarilise videomängu arendajat Mehmet Aydini, kahtlustades, et mängu näol on tegemist püramiidskeemiga.

Aydin ütles, et videomängu inspireeris teda arendama FarmVille nimeline mäng, kirjutab Bloomberg.

Nagu aastakümne tagused talupidamismängud, lubab ka Türgi mäng Farm Bank osta virtuaalselt loomi ning toota ja müüa virutaalselt saaki. Varasemate mängudega erinevus on aga see, et mängijad peavad investeerima reaalset raha. Seda raha on nii palju, et Aydin ütles, et plaanib saadud rahast luua Euroopa suurima piimakarjandusega tegeleva farmi.

„Ma olen kõiki neid online Ponzi skeeme näinud ja arvasin, et need petised on lollid,“ ütles 26-aastane Aydin. Ta ostis novembris 223-hektarilise põllumaa Pazarkaya külas polel teel Istambulist Alepposse (Süürias).

„Selle asemel, et inimesi trikitada, oleks nad pidanud saadud raha eest tegema pärisinvesteeringuid,“ seletas mees.

Aydin näeb oma tegevust positiivsena, kuna see on innovaatiline tee kuidas panna tavainimesi raha teenima ja aidata raskustes majandusharu. Ametnikud aga kahtlustavad, et ülipopulaarne mäng osutub petuskeemiks, mis lõpuks kukub kokku ja jätab paljud türklased tühjade kätega. Ciftlik Bank lõpetas teisipäeval uute liikmete vastuvõtu mängu, kuni uurimine lõppeb.

Seotud lood:

Reedel keelsutas Türgi tolli- ja kaubandusministeerium Farm Banki ehk türgi keeles Ciftlik Banki reklaamid, kuna Aydin on kolm kuud eksitanud tarbijaid, kes võivad arvata, et tegemist on pärispangaga.

Et kahtlusi hajutada, kutsus Aydin detsembris Anatooliasse kohta, kuhu tema sõnul ehitatakse 185-miljoni dollariline piimafarm. Seal hakkavad elama Ciftlik Banki investoritele kuuluvad 35 000 piimalehma.

Vaatamata tugevale vihmale sõitsid sajad inimesed kogu Türgist vaatama, et ega neile külma ei tehta.

„Algul oli üleval usalduse teema, kuid ma hakkasin usaldama, kui ma nägin, et need investeeringud tulevad,“ rääkis 1100 kilomeetri kauguselt Erzurumist kohale sõitnud 23-aastane Hasan Celebi. „Paned Ciftlik Banki ühe liiri sisse ja saad aasta pärast 2,25 liiri tagasi. Ma võtan pangalaenu, et rohkem investeerida.“

Loe veel

Aydin õppis videomängu programmeerimist YouTube'i videodest. 2016. aasta augustis sai ta mängu valmis. Mängijad avasid tasuta kontod. Siis ostsid nad virtuaalseid lambaid, lehmi, mesilasi, kanu ja sööta nendele ning nad said virutaalselt toodangut – piima, mett ja kanamune. Siis müüsid nad kauba kasumiga, mille sai võtta liirides välja või reinvesteerida oma virtuaaltalusse.

Investorid on seni juba pannud projekti enam kui 400 miljonit liiri ehk 106 miljonit dollarit. Aydini sõnul mängib mängu 350 000 inimest kodumaalt ja 150 000 välismaist mängijat. Ciftlik Banki emafirma Fame Game on maksude vältimiseks registreeritud Põhja-Küprosel.

Facebookis, Twitteris ja YouTubeis ilmusid kuulutused, kus lubati aastaga investeeringu kahekordistumist. Ciftlik Banki kodulehel seisab, et pankroti korral garanteeritakse sissemakstud investeering kuni 5000 liiri ulatuses. Selle kohta saadakse kirjalik leping.

Lisaks kaubandusministeeriumile alustas Türgi finantsinspektsioon kriminaaluurimist Ciftlik Banki suhtes, kuna see meenutab püramiidskeemi. Tööstusministeerium tegi eraldi kaebuse süüdistades Ciftlik Banki valereklaamides, kus näidatakse, kuidas Aydin saab Malaisia ministrilt Faruk Ozlult auhinna.

„Nii suurt tulu ei ole võimalik lubada,“ teatas finantsinspektsioon.

„See sektori pole kasumlik,“ ütles advokaat Oguz Yavuz. „Selleks, et Ciftlik Bank saaks tegevust jätkata on tarvis pidevalt aina rohkem liikmeid. Seetõttu on Ciftlik Bank Ponzi skeem, mis saab eksisteerida vaid sedasi, et vanematele liimetele saab raha maksta vaid uute liikmete raha arvelt.“

Aydin kinnitas, et ta ei plaani kedagi petta. Ta on alati tahtnud põllumajandusse investeerida ja mäng annab talle selleks raha. Ta kulutas põllumaatüki ostule 15 miljonit liiri ja plaanib hakata 2018. aasta teisel poolel piima tootma.

„Ma tahan, et valitsus uuriks mind ja minu ettevõtet,“ lausus ta. „Mida kiiremini sellega ühele poole saab, seda parem.“

Kuigi ta ei soovita osalemiseks maju ega autosid müüa, on mõned just nii käitunud. 58-aastane endine autoärikas Hamza Aslan müüs oma autod ja sai 250 000 liiri investeerimiseks. Tema sõnul aitab see projekt vähendada toiduainehindade inflatsiooni.

„Ma investeerin kõigepealt umbes 20 000 liiri ja siis vaatan edasi,“ rääkis Mardinis elav 30-aastane Seyhmus Onum. „Kui kõik läheb hästi, siis võib olla müün ma maha oma auto, et investeerida täiendavalt.“

Aydini sõnul saab farmi rahastada täielikult mängu liikmete rahaga, kuid ta on juba leidnud uue rahateenimise võimaluse. Detsembris kirjutas ta Facebookis, et ta hakkab bitcoine kaevandama.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare