Türgis kinni peetud Eestis tegutsenud ärimehel oli suured plaanid
Erdoğani puhastuslaines vahistatud Türgi ärimees
Eesti esinduskohvik avati Rävala puiesteel ning asuti eestlastele tutvustama baklavad, rahhat-lukumi ja teisi Türgi maiustusi. Kuigi plaaniti avada mitmeid kohvikuid, sealhulgas ka esinduspood Talllinna vanalinna, siis tänaseks on söögikoht siiski oma uksed sulgenud.
Güllüoglu käis ka TTÜ-s õppivate Türgi üliõpilastega kohtumas ning muuhulgas rääkis, kuidas ta on suutnud oma äri kooskõlastada islami põhimõtetega. Ta toetas Eestis Türgi kultuuriüritusi ning türgi keele õpetamist. Güllüoglu kuulus ka EESTÜRKI liikumisse, mis esindab Türgi võimsat rahvaliikumist Hizmet.
Hizmetiks nimetatakse rahvusvahelist islamistlikku liikumist ning Hizmeti liikumise järgijaid nimetatakse güleniteks. Nimi Gülen tuleneb nende kõige suuremast vaimsest juhist ja jutlustajast Fethullah Gülenist, kes hetkel elab Ameerikas. Türgis algasid riigipöörde katsed juba 2013. aastal kui liikumise haritud juristid ja kohtunikud soovisid eemaldada võimult mitmeid poliitikuid ja ametnikke läbi korruptsioonisüüdistuste. Fethullah on ise öelnud, et tema ei ole riigipöördekatsete taga.
Hizmetil on üle maailma, rohkem kui 180 riigis, koolide võrgustik, 300 neist asub Türgis. Kokku on liikumist pooldavaid erakoole üle tuhande. Samuti on neil suured investeeringud meedia, finants- ja erameditisiini valdkondades. Islami skaalal pole tegu küll äärmuslastega, pigem küllaltki modernsusele suunatud versiooniga islamist, kuid neid kritiseeritakse ka apokalüptilistes ülemaailmsetes ambitsioonides.
The Guardiani hinnangul on liikumisel sadu tuhandeid toetajaid. Liikmeteks on peamiselt õpilased, õpetajad, ärimehed, akadeemikud, ajakirjanikud ja teised professionaalid. Hizmeti võib pidada ka religioosseks-poliitiliseks subkultuuriks. Türgis on nende mõju all kõige suurem Türgi ajaleht Todays Zaman, mis keelustati peale riigipöördekatset.
Varasemalt on Erdogan lasknud arreteerida mitmeid liikumise ajakirjanikke ning seda on kritiseerinud nii USA välisministeerium kui ka Euroopa Liidu kõrge välisasjade ja julgeolekupoliitika esindaja Federica Mogherini ja laienemise erivolinik Johannes Hahn.
