Kevadises prognoosis ootas OECD Eesti selle aasta majanduskasvuks 3,7% ning tuleval aastal 3,2%. Nüüd on selle aasta kasvuootus 3,3%.

OECD märgib raportis et reaalpalkade kasv toetab eratarbimist. Investeeringud peaksid kasvama, sest seda toetavad tugev äriusaldus.
Valitsuseelarve peaks olema ülejäägis ning Avaliku sektori võlakoormuse suhe SKPsse on jätkuvalt üks OECD riikide madalamaid.

OECD märgib, et kuigi protsüklilist eelarvepoliitikat peaks vältima, on Eestil jätkuvalt ruumi selleks, et eelarvepoliitika ehk siis avalik sektor mängiks suuremat rolli töökohtade loomisel, infrastruktuuri ning keskkonnainvesteeringutes.

OECD märgib, et kiire palgakasv ei ole kiirendanud hinnakasvu ning alusinflatsioon on 1% ümber.

Rahvastiku vähenemine ja väljaränne on toonud tööjõupuuduse ning muutnud töötajate leidmise üha kallimaks. OECD märgib, et tööturu pinged tulevikus suurenevad, sest tööealine elanikkond väheneb, seades kasvupotentsiaalile piirangud. Eesti immigratsioonireeglite reform on leevendanud oskustööliste sissetoomist kolmandatest riikides. Aastased kvoodid on jätkuvalt väikesed, kuid neid võidakse tulevikus lõdvendada, mis aitaks tööjõupuudust leevendada.

OECD märgib, et Eestis napib investeeringuid eriti madala tootlikkusega sektorites. Investeeringute vähesus on kaasa toonud selle, et mahupiirangud annavad hoobi majandusele. See omakorda paneb löögi alla konkurentsivõime. OECD märgib, et vaatamata sellele on Eesti eksport liikunud väärtusahelas ülespoole, mis tähendab, et selle eest makstakse rohkem ning kõrgem hind aitab osaliselt kompenseerida kõrgemaid tööjõukulusid.

Majanduskasv aeglustub OECD hinnangul järgnevatel aastatel jätkusuutlikult. OECD märgib, et ettevõtete investeeringud taastuvad, mis on osaliselt seotud Euroopa Liidu struktuurifondide rahaga. Nii toob raport välja Rail Balticu ehituse, mis suurendab 2020. aastal nii avaliku kui erasektori investeeringuid.

Majanduse aeglustumisega stabilseerub ka inflatsioon. Kui pakkumine väheneb, on risk, et palgakasv ning inflatsioon vähendavad konkurentsivõimet. Lisaks on Eesti kui väga avatud majandus haavatav välisnõudluse langusest.

Maailmamajanduse väljavaated halvenevad

Maailmamajanduse kasvuväljavaated halvenevad, kasv aeglustub üha kasvavate kaubandus- ning finantsriskide tõttu.
Kui maikuises prognoosis ootas OECD, et maailmamajandus kasvab sel aastal 3,8% ning tuleval aastal 3,9%, siis täna avaldatud prognoosi kohaselt on kasv sel aastal 3,7% ning tuleval ja ületuleval aastal 3,5%. Euroala majandus kasvab sel aastal 1,9% ning tuleval aastal 1,8% ja ületuleval 1,6%. Seejuures Euroopa suurima majanduse Saksamaa kasv aeglustub sel aastal 1,6 protsendini, tuleval aastal on kasv sama suur ning aastal 2020. 1,4%.