Eesti Turismifirmade Liidu presidendi ning viimasel kahel aastal Euroopa turismi katusorganisatsiooni ECTAA juhtinud Merike Halliku sõnul on Tallinnal potentsiaali saada nutika tegutsemise korral sihtkohaks, kuhu jõuavad turistid kogu maailmast, ent täna tähendaks hinnatõus Eesti ühe olulisema majandusharu turismi arengule piduri tõmbamist.

Eesti riik, turismiorganisatsioonid ja ettevõtjad on teinud pikki aastaid ennastsalgavat tööd, et tutvustada Eestit atraktiivse sihtkohana nii lähedastel kui ka kaugetel turismiturgudel. Hoolega maha külvatud seemned on hakanud tärkama – me näeme, et järjest rohkem leiab tee Eestisse näiteks Aasia ja Ameerika turiste, kuid lõikuspeoks on veel vara, sest Tallinn ei ole Euroopa ega maailma mõistes tugev turismisihtkoht, kuigi majutuse hinnad on juba täna võrdväärselt kallid ning seeläbi kaotab kogu Eesti turiste odavamate hindadega Lätile ja Leedule,” selgitas Hallik.

“Meie majutusasutuste välismaine põhiklientuur on täna Soome, Vene ja Läti turistid ning igasugune hinnatõus mõjutab nende ööbimisi ja tarbimist olulisel määral, mida on hästi näha ka hiljutistest aktsiisitõusudest,” lisas Hallik. “Olukorras, kus meie lähinaabritest pole turismimaksu ei Lätis, Rootsis ega Soomes, on Tallinna turismimaksu kehtestamine lühinägelik samm, mis mõjutaks mitte ainult pealinna, vaid kogu Eesti turismi.”

Halliku hinnangul on aidanud majutusasutuste käibemaksuerisuse hoidmine tagada viimastel aastatel turismi kasvu ja lubanud tõsta teenindussektori palku, ent kohalik infrastruktuur vajab veel parandamist. Turismimaksu rakendamine looks aga Tallinnas olukorra, kus ebavõrdsesse olukorda satuks registreeritud majutusasutused ning jagamismajandus, mis täna konkureerib tugevalt ametlike majutusasutustega. Samuti tuleks Halliku sõnul enne maksu kehtestamist väga täpselt läbi mõelda, kuidas maksu turismi jätkusuutlikkuse arendamiseks kasutada plaanitakse.

“Enne, kui hakata turistidelt maksu koguma, tuleks linna luua turismibussidele korralikud parklad ning korraldada turismibusside liiklus nii, et väheneks ummikud ja ka tavaelanikul oleks võimalik turismi kõrghooajal linnas muretult toimetada. Igal suvel võtame vastu kümneid tuhandeid kruiisituriste, ent turismibussid peavad peatumiskohtade pärast konkureerima linnaliinibussidega, tekitades niigi kitsas linnas ummikuid,” ütles Hallik.

“Lisaks tuleks laiema pilguga vaadata kogu turismiinfrastruktuurile otsa ning luua turistidele vajalik taristu alates korralikest tualettidest kuni mitmes keeles viitadeni tähtsamates transpordisõlmedes ja turismiatraktsioonide läheduses. Täna on Tallinna turism noor ja edukas, las ta kasvab ja saab küpseks, alles siis on mõtet rääkida võimalikust turismimaksust.”