Turismisektor lõi mullu enim töökohti
„Tööjõu-uuringu põhjal kasvas hõivatute arv 2013. aastal kõige enam majutuse ja toitlustuse valdkonnas, üle 20% ehk enam kui nelja tuhande hõivatu võrra,“ märkis majandusministeeriumi peaanalüütik Mario Lambing.
„Aga kuna see on valimiuuring ehk tulemused on teatud veapiiridega, siis tegelikkuses arvatavasti nii suurt kasvu aset ei leidnud, ka ettevõtete statistika näitab tagasihoidlikumaid arenguid, siiski ka selle kohaselt hõivatute arv kasvas,“ lisas ta.
Turismimajanduse osatähtsus Eesti SKPs ja tööhõives on kaudseid mõjusid arvestades ligi 7%, turism annab olulise panuse ekspordituludesse. Eesti turismimajandus toetub suures osas väliskülastajatele, kelle arvele langeb umbes 70% kõigist majutuskohtade ööbimistest.
Suure osa väliskülastajatest (ligi viiendiku) moodustavad soomlastest ühepäeva-külastajad, samas on teiste riikide külastuste arv suurenenud kiiremas tempos ning sõltuvus Soome turust vähenenud.
Kuigi Euroopa majanduses valitses jätkuvalt paigalseis, siis turistide reisid selles piirkonnas kasvasid oodatust rohkem. Maailma Turismiorganisatsiooni esialgsete andmete kohaselt suurenes reiside arv Euroopa riikidesse 2013. aastal 5%.
Tugevasti kasvas Venemaa turisminõudlus, mis avaldas mõju ka Eestile. Samas Estonian Airi tegevuse kärpimine vähendas turistide voogu mitmest Lääne-Euroopa riigist. Majutussektori näitajaid viis alla kasumi langus, samas toitlustuses ning reisibüroode ja reisikorraldajate poolt loodud lisandväärtus suurenes tugevasti.
Turismiteenuste eksport kasvas aastaga 8% 1,3 miljardi euroni. Kasvu taga oli peamiselt reisiteenuste (majutus, Eestis tehtud kulutused kaupadele ja teenustele jm) suurenenud tarbimine, transpordi-teenuste ekspordi kasv piirdus mõne protsendiga. Umbes samasugune olukord iseloomustas ka importi. Kokkuvõttes ületas turismiteenuste eksporditulu importi enam kui 500 miljoni euro võrra.
