Ärilehega vesteldes rääkis 3,5 aastat Laulasmaal kohvikut pidanud Kristiina Altmäe, et tööjõupuuduse probleem on tegelikult kimbutanud kõik kohviku lahtioleku aastad, lihtsalt nüüd tunneb kohviku perenaine, et jaks hakkab otsa saama. "Olen siiani olnud vist rumal ja entusiastlik, aga see ei anna mulle unetunde juurde. Viimane nädal on minu jaoks olnud aga emotsionaalselt väga raske, ma olen iga päev ümber otsustanud - kas panna uksed sügisest kinni või proovida ikka kuidagi... Aga ma ei pea seda kohvikut mingi rikastumise eesmärgi pärast ja sellepärast ei taha ma seda ka maha müüa - ma võiks seda enda elutööks lugeda," rääkis Altmäe. "Olen kohvikut ära osta soovinutega rääkinud ja aru saanud, et ka nemad jõuavad mingil hetkel samade probleemideni - töötajaid lihtsalt ei ole võtta."

Laulasmaal kui tuntud puhkusekohas võiks kohvikupidamine hästi minna, kohe valmib Arvo Pärdi keskus... aga eelmisel aastal pani end seal juba üks söögikoht kinni.

Põhjuseks transpordi puudumine ja suhtumine

Altmäe toob välja, et talle ei ole ette heidetud madala palga maksmist või omanike poolset halba suhtumist töötajatesse. Pigem on asi esiteks (olematutes) transpordiühendustes ehk et Laulasmaale pole lihtne tööle käia ning teiseks inimeste enda suhtumises.

"Mul on hulgaliselt näiteid, kuidas inimesed tööle tulevad. Näiteks suveks tööle tahtjad ütlevad küll, et olen usin jne. Aga kui hakkad graafikut tegema, järgneb "soovikontsert" - ühel nädalavahetusel on see festival, siis ma tööle ei tule, järgmine nädalavahetus teine. Ja siis otsa veel sõbranna sünnipäev ka. Nii ei saa graafikut teha, isegi poole kohaga tööle võtta inimest," seletas Altmäe."Iga töötaja on investeering, ma pean tegema koolitusi, pabereid ette ja taha vormistama. Aga eks siin tuleb sisse see põlvkondade ja nö lumehelbekeste teema, kelle tööharjumused ongi teistsugused."

"Teine näide on mul töötukassast tulnud inimesest, kes tegi väga head tööd, aga kolme lapse emana ta tegi arvutused ja ütles, et tal ei tasu tööl käia - lastetoetus ja sotstoetus koos üüri kinnimaksmisega töötukassa poolt jättis talle 1000 eurot kätte."

Peab olema tahet tööd teha

Transpordiühenduste puhul toob Altmäe hulgaliselt näiteid, kus inimesed peavad - selleks, et Laulasmaale jõuda - seda ikka väga tahtma.

"Tallinnast tulija pelgab Laulasmaale sõitu, Keila ja Paldiski inimene ei saa siia, ühistransport ei liigu."

Samas toob ta näiteid, kuidas töötajad sõidavad igapäevaselt bussiga Tallinnast tööle ja üks Kloogal elav töötaja peab algul sõitma Tallinna, et sealt siis bussiga Laulasmaale. Mõned suvetöötajad käisid Paldiskist Treppojale ja siis jala töökohale.