Suurimal börsil Koinim on bitcoini kauplemiskäive tõusnud 63%, BTCTurk ja Paribu börsidel vastavalt 35% ja 100%.

Kui näiteks Iraanis on bitcoin ja teised krüptorahad keelatud ja ostjad peavad neid otsekontaktide kaudu ostma, siis Türgi pangad seni veel teevad krüptobörsidega koostööd.

Üks anonüümseks jäänud kaupleja ütles Coindeskile, et on juba poolteist aastat krüptorahaga kaubelnud. "Alustasin, sest liir on nõrk ja Türgi valitsuse tegevus hirmutab mind," sõnas ta

Liir on viimasel ajal langenud ligi viiendiku, põhjuseks USA presidendi Donald Trumpi poolt Türgi terasele ja alumiiniumile kehtestatud tariifid ning spekulatiivsed rünnakud. Türgi pankur Adnan Bali ütles Reutersile, et nüüd tuleb keskpangal intressimääru tõsta. "Kui vaja, lasete endale kemoteraapiat teha - praegu on intressimääradega sama seis," märkis ta.

Probleem on selles, et president Erdogan ei ole määrade tõstmisega nõus. Ta on olukorras süüdistanud "võõroperatsiooni" ning on apelleerinud kodanike patriotismile, kutsudes neid üles oma võõrvaluutat just liirideks vahetama. Erdogani meelest tuleb intressimäärad hoida madalad, et pangad saaks odavalt laenu anda. Türgi keskpank ei paista selles küsimuses sugugi iseseisev olevat.

Aastaga on Türgi rahvuslik valuuta langenud juba 45%. Ka valitsuse lubaduse tänasest päästeplaaniga alustada pole kukkumist seni peatanud.