Turud pelgavad Ukraina maksejõuetust

Pärast seda, kui Ukraina võimud teatasid Euroopa Liiduga lähenemise võimalikust loobumisest ja tugevdavad sidemeid Venemaaga, tõusis oluliselt Ukraina võla kindlustuse hind (credit default swap - CDS).

Viieaastase võla CDS kasvas möödunud nädalal jõuliselt. Hommikuse seisuga moodustab see 956 punkti, mis on üks kõrgemaid määrasid üldse. Ettepoole jäävad vaid Argentiina, Venezuela ja Küpros, vahendas portaal http://www.vestifinance.ru/

Seejuures ei ole Ukraina võlakirjade tootlus kasvanud. 2023.aastal kustutamist nõudva võla eest makstakse 6,78%. „Ukraina võitleb retsessiooniga ja vajab kiiresti abi, mille Euroopa Liit ei saa või ei soovi anda. Peamiselt käib jutt finantsabist, mille andmisest riigile keeldub IMF. Seejuures ei veena Euroopa Liit fondi ka oma meelt Kiievi suhtes muutma. Kokkuvõttes, Ukraina majandus- ja ärihuvid on tihedalt seotud Euroopa Liidu majandussuhetega," arvas IHS Global Insight vanemanalüütik Lilit Gevorgjan. „Vaatamata vahepealsetele pingetele Ukraina ja Venemaa juba on lähedased kaubanduspartnerid. Pikemas plaanis vajab Ukraina aga lähenemist Euroopa Liidule, kuid jooksvate probleemide tõttu mõtleb Kiiev vähem pikemaajalisest kasust."

Gevorgjan lisas, et Euroopa Liidu lubatud 826 miljoni dollariline abi juhul, kui Ukraina oleks liiduga lähenemise lepingu allkirjastanud, ei oleks piisav lahendamaks finantsprobleeme.

Ukraina peaministri Nikolai Azarovi sõnul kahanes riigi majandus 10 kuuga 0,6%. Usutavasti ei suuda Ukraina 2013. aastal surutisest väljuda, kuigi riigieelarve on koostatud 3,4% kasvu ootuses. Eelarve puudujääk oli mullu 3,6%, arvestamata osasid valitsuse kohustusi. Tänavu ähvardab puudujääk kasvada 5,6%, kuid arvestades kõiki võlgnevusi. Aastal 2012. oli Ukraina riigivõlg 72% SKTst, kuid ähvardab tänavu kasvada 78%ni.