„Eetikakoodeks sisaldab põhimõtteid, mille teadmist ja järgimist ootame kõigilt kontserni töötajatelt, ka nõukogude ja juhatuste liikmetelt. Sama kõrged nõudmised esitame ka oma koostööpartneritele. Eetikakoodeks peaks näitama meie töötajatele teed õigete valikute juurde. Eetikakoodeksi rikkumisele järgneb üldjuhul hoiatus või raskematel juhtudel töösuhte lõppemine," seisab  10. septembril 2010. aastal juhatuses kinnitatud otsus.

Eesti Energia juhatuse liikmed, kes vastuolulise eetikoodeksi vastu võtsid ei soovinud selle tagamaid kommenteerida. Nende eest vastas firma pressiesindaja Eliis Vennik.

„Eetikakoodeksi kehtestamine on iga tööandja õigus. Tööandjana peab EE oluliseks nõuda oma töötajatelt ja ka partneritelt käitumist, mis vastab kõrgematele nõudmistele kui seda on ainult seadusest tulenevad nõudmised," selgitas Vennik. Kui Eesti Energia sõlmib töölepingu, siis antud eetikakoodeksile lepingus ei viidata. „Tutvustame koodeksit uutele töötajatele korraldatavatel koolitustel," märgib Vennik.

Kui Eesti Energia ei viita töölepingutes eetikakoodeksile, siis millist õiguslikku jõudu antud koodeks Eesti Energia meelest üldse omab?

„Vastavalt töölepinguseadusele on töötaja kohustatud täitma tööandja seaduslikke korraldusi," sõnab Vennik.

Kuidas te defineerite 7000 töötaja jaoks konfidentsiaalse ja delikaatse info?

„Selle defineerimise eest vastutab iga üksuse juht. Samuti juhindume siseteabe kaitsmise põhimõtetest tulenevalt väärtpaberituru seadusest," vastab Vennik.

Kuidas peaks töötaja käsitlema punkti, mis kõneleb parteide või konkreetsete poliitikute toetamisest?

„Oleme öelnud, et EE kui organisatsioon ei toeta ühtegi parteid ega poliitikut, kuna me oleme äriettevõte ja lähtume ärilistest huvidest. Ei tohi lasta poliitilistel vaadetel mõjutada oma tööd ning oma töökaaslasi," lisab pressiesindaja.