Tuule püüdmine on saanud Eesti kullapalavikuks

 (7)

EBRD otsustas finantseerida Ida-Virumaale Varja kanti rajatavat supertuuleparki.

Alles kuu aega tagasi pani Eesti Energia nurgakivi Läänemaal kolmeteistkümne turbiiniga ja 39 MW võimsusega Aulepa tuulepargile. Sündmuse puhul ei unustanud riigifirma juhid mainimast, et valmides on tegemist Baltimaade suurima tuulepargiga ning sellega saab ära hoida enneolematu koguse süsinikdioksiidi atmosfääri paiskumise.

Eesti Energia meeste jutt on õige. Aga ainult seni, kuni kopp järgmise pargi juures maasse lüüakse. Mõni plaanitav park ületab võimsuselt Aulepa oma mitte mitu korda, vaid kümneid kordi ning kui kõik tuulikud püsti pannakse, on Eesti energiavajadus rahuldatud ja enamgi veel.

Lüganuse valda Varja küla kanti 150 MW võimsusega parki kavandav OÜ Raisner sai hiljuti arenduseks rahasüsti Euroopa Rekonstruktsiooni-  ja Arengupangast (EBRD). Eraldatakse küll vaid umbes 14 miljonit krooni, mis Raisneri osaniku Harry Raudvere avaldatud kolme miljardi kroonise pargi kogumaksumuse kõrval on köömes, ent europank naljalt umbluu-projekte ei rahasta.

Raisneri enamusosanikuks on Hispaania taustaga Iberdola Energias Renovables. Tegemist on firmaga, mille käive oli mullu 272,5 miljardit krooni ehk sama suur kui Eesti riigi kahe aasta ja kaheksa kuu eelarve.

Seotud lood:

Seepärast ei kahtle Harry Raudvere, et enam kui 30-ruutkilomeetrisel alal kõrguvad kunagi ka tuulikud. “No kahtlemata tuleb. Meil on ikka nii võimas partner,” kostab ta. Pargi valmimise aega ta aga öelda ei taha. See oleneb lubadest, kooskõlastustest, mõjude hindamistest ja planeeringutest.

Loe veel

Pole kiitusega kitsi

Küll aga ei ole Raudvere kitsi tuulepargi asukoha kiitmisega. “Tuul on suurepärane. Peipsi järve ning mere vahel tekivad väga tugevad tuuled,” ütleb ta.

Ajakirjandussegi jõudnud elanike proteste ei tasu Raudvere meelest tähele panna. “Kes protestivad? Kas need kümned maaomanikud, kes on meiega juba lepingud sõlminud, või mõned hüsteerikud naabervallast?” küsib arendaja.

Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel on Eestis peale olemasolevate arendamisel kokku 26 tuulepargiprojekti. Ühtlasi ei välista assotsiatsiooni esimees Jaan Tepp, et tuuleenergia mõte võib veel kellegi peas idaneda.

Tepp võrdleb praegu Eestis käivat tuuleparkide projekteerimist Ühendriikide omaaegse Klondike’i hõivamise ja kullapalavikuga.

Arendatavate tuuleparkide nimekirja vaadates leiab ta neid, mille valmimine on pigem kahtlane, kui ka neid, kus arendajad on asjaga juba päris kaugele jõudnud. Viimati mainituid on siiski rohkem.

Omaette teema on merre ja Peipsi järvele plaanitavad eriti võimsad pargid. Tepp arvab, et anda hinnangut sellele, kas need ka sünnivad, on veel vara. Ehkki arendajad on tugevad.

“Palju sõltub ka sellest, millised otsused Eestis energeetikas langetatakse. Kusagil kabinettides juba ringleb paber, millega tahetakse tuuleenergia toetusi kärpida,” lõpetab Tepp.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare