Uue arengukava väljatöötamist alustati 2012. aastal, kuid seda pole tänaseni vastu võetud. Vahepeal on ressursside ja tehnoloogiate hinnad langenud. Nafta hind oli tänavu oktoobris mullusest enam kui veerandi võrra odavam, samuti on kukkunud puidu ja söe hinnad. Tuuleenergia tehnoloogia efektiivsus on pärast 2012. aastat oluliselt suurenenud. Langenud on ka elektrihind ja tuleviku prognoosid. Aasta keskmine elektrihind 2012. aastal oli NordPool Eesti regioonis 39,20 EUR/MWh, täna on see 31,49 EUR/MWh.

Äsja sõlmiti ÜRO Pariisi COP21 konverentsil ülemaailmne kliimalepe, mis tuli arvatust ambitsioonikam ning mõjutab oluliselt fossiilsete kütuste kasutamist tulevikus. Eesti on kliimaleppega seotud läbi Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitiliste eesmärkide, kuid EL 2030 aasta eesmärgid, mis oli ühtlasi ka sisend (INDC) EL panuse kohta ei vasta sellele, mis Pariisis riikide vahel kokku lepiti. EL eesmärk vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitmeid 40 protsenti ei taga 2°C kliimasoojenemise piiri, rääkimata 1,5°C, mille poole peavad riigid vastavalt Pariisi kliimaleppele püüdlema. See tähendab, et Euroopa Liit peab oma 2030 eesmärgid üle vaatama ning olema senisest ambitsioonikam.

Eesti uue energiamajanduse arengukava stsenaariumide koostamine lähtus Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) New Policies Scenario nimelise stsenaariumi andmestikust. Värske kliimakokkuleppe valguses tuleks realiseerida IEA 450 stsenaariumit, mis eeldab, et eesmärgiks on seatud kliima soojenemise pidurdamine maksimaalselt kuni 2ºC võrra keskmisest temperatuurist ning et kasvuhoonegaaside kontsentratsioon ei ületa uute meetmete rakendumisel 450 miljondiku osa CO2 ekvivalenti. Antud stsenaarium tähendab ühtlasi kõrgemat CO2 hinda kui ENMAK praegu arvesse võtab.